Didn't know time was of the essence

Katherine oli nüüdseks lausa teist päeva linnas ja taaskord oli ta otsustanud välja tuiama minna. Seekord oli ta küll oma tööotsingud mõneks hetkeks pausile pannud, et korralikult oma uue kodukohaga tutvuda. Polnud väga tore ju ära eksida. Enda auto jättis ta kortermaja ette seisma ja võttis kasutusele kondimootori, jõudes selle toimel viimaks jõe äärde. Päris ilus vaade avanes sealt ka.
Naine külastas nii üht kui teist väikest poekest ja ostis endale viimaks ühe sooja kakao, leides ühe pingi, kuhu maha potsatada ja vaadet ning enda magusat jooki nautima jääda.

OT: Victor

Mis Victorile ameeriklaste juures kohutavalt meeldis, oli ignorantsus välismaailma suhtes, kui enda suled just kõrbemisohus polnud - see võimaldas tal Uues Maailmas inimeste sekka sulanduda ja teha näo, et on your everyday yankee doodle, kes päevast päeva kulgeb ja oma ameeriklaseasju ajab. See ignorantsus kaitses teda - küll mitte kõigi eest, aga suurema osa eest küll. Samuti ei takistanud keegi tal välisuudiseid uurimast, sest tema arvutit ei jälgitud enam - viskas ta ju vana Inglismaalt lahkudes üle parda - ja see, kas ta ajalehti ostis või mitte, kõigutas ainult ajalehemüüjat, kellele sellest kasu oli. Ka täna leidis Vic rahakotipõhjast mõned veeringud, et endale üks ajaleht lubada, mille ta jõeäärsest putkast ostis lisaks šokolaadibatoonile. Ilm oli mõnus, osta või jäätist, nii et mees ei kiirustanud kuhugi, kui mööda Riverwalki jalutas, ajaleht näpus ja batooni paber juba lahti rebitud, et maiusest ampsu võtta. Mingi hetk peatus ta ühe pingi juures, et maiusepakend sealsamas paiknevasse prügikasti läkitada, võttis istet ja avas ajalehe, huvitudes just välisuudistest, et näha, kas Valgevene poolt miskit uudist... kui keegi samale pingile istus. Joachim vaatas üles, et näha, kellega tegu, ning tema silmad tunnistasid tumedapäist neidu, kes enda jooki nautis. "Ilus ilm," mainis mees naeratuse saatel. Ilmast võib alati rääkida.

Katherine ei olnud väga tähele pannudki, et ta kellegi kõrvale istus. Naine oli niivõrd oma mõtteis, kujundades parajasti enda korterit. Ise tuli sealt välja selle mõttega, et vahepeal natuke pead tuulutada, aga ei.. Poolikud asjad närisid teda ja ta ei saanud sinna midagi parata. Nii oli see olnud juba lasteaiast saati, kui ta ühtki ülesannet pooleli jätta ei saanud. Isegi siis kui kõiki lõunale kutsuti ja temal pildi joonistamine pooleli oli. Üks asi tuli enne ära lõpetada ja siis teisega alustada. Sedasi oli kõik korras ja organiseeritud. Aga inimene pidi vahepeal sööma ja sinist taevast ka nägema, nii et seekord oli ta sunnitud enda põhimõtteid natuke eirama. Taevast rääkides.. "On tõesti. Selline mõnusalt soe, aga mitte veel nii kuum nagu suviti," vastas Katherine naeratades, viies pilgu kutile. Ta polnud väga selline rannas peesitaja tüüp. Esiteks oli see igav, teiseks palav ja kolmandaks hindas ta enda heledat nahka. Nii et päris kesksuvi polnud tema teema. "Mina olen Katherine muide," tutvustas naine end kerge naeratusega.

Praegu võib vist maailmauudised kõrvale panna, leidis Victor ja voltis ajalehe kokku, et see endale sülle sättida. Ega artiklid eest ära jookse... kuigi kui välisuudiste rubriigis, milleni ta ei jõudnudki, peaks olema midagi murettekitavat, mis eeldaks näiteks koju arvuti juurde jooksmist, vot siis oleks teine lugu... Lootkem südamest, et midagi sellist kirjas ei ole. "Victor," tutvustas Victor end, laskmata sõbralikul naeratusel oma näol kustuda. Inimesed, kes pidevalt naeratasid, olid kas roosa manna sees üles kasvanud ja muretud või oli neil südamel midagi, mida naeratamisega varjama pidi. Tema püüdis inimesi veenda - tavaliselt edukalt -, et oli esimene eelkirjeldatutest. "Seda kuuma küll vaja poleks," arvas mees. "Lumi niigi suuremas osas ära sulanud, sellist mahedat kevadilma võiks veel vähemalt kaks kuud hoida."

Ohjah, maailmauudistest polnud Katherine'l halli aimugi. Olgu, suuremate sündmustega hoidis ta end ikka kursis, aga enamasti olid uudised nii õudsed ja ta oli ülimalt empaatiavõimeline ka veel, nii et see polnud kuigi hea kombinatsioon. Uudis mõnest suuremast õnnetusest või tulistamisest võis ta terveks päevaks morni tujusse viia ja nagu teada, juhtus taolisi negatiivseid asju palju. Nii et ta lihtsalt hoidus enda tuju rikkumisest.
Naine naeratas taas mehe nime kuuldes, ja seda muide täiesti tahtmata. Ta lihtsalt naerataski valdava enamuse ajast. Ja mitte seepärast, et ta muretu oleks või et tal miskit varjata oleks, vaid sedasi tundus lihtsalt.. parem. Milleks ikka kurva näoga ringi trampida. "Just täpselt," muigas Katherine, kui Victor lausa ta mõtteid luges. Piltlikult muidugi. Loodetavasti. "Sellist sooja suvetuult võiks veel lisaks olla ja siis oleks perfektne," lisas naine.