Beeeeeeeer and good times

Kui pähklikauss kohale toodi, võttis Oscar sealt kohe peotäie pähkleid - mõnus oli neid krõbistada õlle kõrvale. Kuulnud Castieli sõnu, tõstis noormees üllatunult pilgu. Seda kuulis ikka väga harva, et keegi oleks tema üle uhke. Isa näiteks polnud seda kunagi öelnud - ka mitte siis, kui ta Ozziet veel sirgeks pidas. "Heh... hea seegi, kui sina leiad minus midagi, mille üle saaks uhkust tunda," sõnas Oscar, haarates laualt oma õlleklaasi, millest ta peagi ühe lonksu võttis. "Aga mis me ikka siin kogu aeg ainult minust räägime. Tahaks sinu kohta ka midagi kuulda," otsustas Oz teemat vahetada. "Ega sinu pilk mõne kindla tüdruku peal püsima ei ole jäänud?".

Castiel muheles Oscari sõnade peale. Keegi pidi ju Ozi kogu tema napakuses kiitma, muidu pole asi õige. Võtnud õlleklaasi, lonksas mees sealt ja pani klaasi taas lauale. "Ah, sa tead ju mind," lausus ta lõbusalt. "Vaatan ja vaatan, aga kätt ei siruta, et mõnda nääpsu neidu noppida." Tema leidis, et huvi peab vastastikune olema, muidu ei tule suhtest midagi välja, siiani aga olid igasugused võimalikud olukorrad peamiselt ühepoolsed olnud. "See viimane pruut, kes mul oli, hirmutas mu tükiks ajaks ära," lisas Cas turtsatuse saatel. Tal oli olnud üks tore tüdruksõber, kellega neil oli keemia, kuni see tüdruk leidis, et reaktsiooni enam ei toimu, ja valis uue. Tema, leebe puudel, püüdis neiuga sõbraks jääda, leppides faktiga, et kõik on läbi, aga neiu lubas talle kantpea sappa seada, kui ta oma helistamist ei jäta. "Seetõttu oleks õigem küsida, ega mõne tüdruku pilk minu peale püsima jäänud pole - ja ei ole." Mitte et ta selle üle meeletult kurb oleks, aga vahel oli ikka natuke üksildane tunne.

Eks olnud Castieli mõistev suhtumine Oscarile tema olukorras suureks abiks. Tüüp ei oskaks ettegi kujutada, mida ta ilma ainsagi pereliikme toetuseta teeks, sest Castieli näol on tal siiski mingigi ühendus oma perekonnaga veel olemas. Oz oli selleks veel liiga noor, et päris üksi hakkama saada. "Aga võiksid seda teha. Mis mees sa muidu oled," lõõpis Oscar, kuigi tema on küll viimane inimene, kes sel teemal targutada võiks. Kui Cas oma viimast pruuti mainis, kellest ka Oz üht-teist kuulnud oli, turtsatas tüüp naerma. Kui välja jätta asjaolu, et Castiel jäi tüdruksõbrast ilma, oli juhtunu mõnes mõttes isegi koomiline - kõik need tšiki ähvardused ja puha. "Ära põe. Küll varsti hakkavad nad järjekorda võtma, kui taipavad, et sa ikka veel vaba oled," lausus Oscar naljaga. Kuid ega see nii väga võimatu polnudki. Paljud naised on tänapäeval väga pealetükkivad.

Castiel hakkas venna mehejutu peale naerma. Tõepoolest, Oscar oli kõige õigem inimene sellisel teemal sõna võtma. Sirutanud end, tõstis mees käe varjuks silmade juurde ja vaatas ringi, justkui otsiks kedagi päikeselõõsas. "Ma seda järjekorda siin ei näe," mainis ta lõbustatult, "kuigi tore oleks küll, kui naised minu pärast kaklema läheksid või midagi." Õngitsenud kausist pähkleid, pistis Cas need ükshaaval suhu ja ragistas neid mõnuga. "Tegelikult, kui ma töö leiaksin või, ma ei tea, ülikooli imekombel tagasi saaksin, oleks ehk rohkem keskkonda, kus vabu ja vallatuid naiskasid ringi lasta võib, aga ma, näed, olen nagu märg pesu papsi turjal," lausus ta siis. "Naudin kohustustevaba elu, juhuu!"

"Kaklevad naised pidavat olema seksikas vaatepilt, aga mina ei oska seda kommenteerida," muigas Oscar. Koomiline oli aga see, et Oscari pärast on küll tšikid kaklema läinud. Juhtus see kõik ajal, mil Oz oma orientatsiooni iga hinna eest maha salata üritas. Praegu aga on üks neist tšikkidest tema parim sõbranna - elus võib nii mõndagi ootamatut ette tulla. "Küll leiad, see pole nii raske midagi. Mõtle positiivselt - sinu valikuvõimalus on palju suurem kui minu oma," üritas Oz vennakest lohutada. "Selles mõttes olen ma sinu peale kade. Tahaks isegi kohustustevaba olla, aga see aeg on veel kaugel," lausus kutt ning võttis siis kausist pihutäie pähkleid.

Castiel turtsatas. "Meres on ka sinu jaoks piisavalt kalu," lausus ta õlleklaasi võttes. "Lõpetad keskkooli ja lähed kuhugi toredasse ülikooli, kus on hästi suur ülikoolilinnak ja palju tudengeid, küll seal kenasid kutte leidub." Rüübanud õlut õige natuke, et seda pikemaks jätkuks, pani mees klaasi taas lauale tagasi. "Hah, kohustustevaba oled sa vaid siis, kui oled vana ja väeti," lükkas Cas Oscari illusioonid ümber, muie näol. "Pärast keskkooli tuleb ülikool ja töö, kui ei tule ülikooli, tuleb ikka töö, rabad nii kaua, kuni enam ei jõua. Aga vaata, et sa minu viga ei korda ja end ülikoolist välja visata ei lase - paps ei elaks üle, kui ka sina samamoodi toimiksid." Ärme maini fakti, et paps on Ozi juba praegu maha kandnud.

"Tahaks loota," ohkas kutt, kui Castiel väitis, et ka Oscari jaoks võib meres piisavalt kalu leiduda. Praegusel hetkel ei tahtnud ta seda hästi uskuda. Ülikoolis polnud ta samuti üldse nii kindel. Kas selliste hinnetega teda üldse kuskil tahetakse? Ei, Oscar polnud tegelikult rumal, küll aga laisk kooliasjade suhtes. "Kahjuks on sul õigus. Niipea ei ole mingit puhkust tulemas," pidi Ozzie tõdema. Jõuaks ta ainult suve ära oodata, siis saaks vähemalt paar kuud hinge tõmmata. "Kui mind ülikooli üldse võetakse. Pole üldse selles nii kindel," jäi Oscar kahtlevaks. Lause papsi kohta tegi Ozziele küll nalja, aga ta suutis ikkagi tõsiseks jääda. Kes teab, kas nad üldse enam kunagi omavahel normaalselt suhtlema hakkavad.

"Kuule, isegi mind võeti ülikooli," lausus Castiel reipamal häälel - ta ei tahtnud, et Oscar tusatsema hakkaks, sest oli kindel, et vend teeb seda niikuinii kogu aeg. "Tead ju, millised minu hinded olid - pingutasin siis, kui viimane häda käes." Muidugi tegi ta ka lisatöid ja osales huviringides, kui vähegi võimalik, ja mängis Ravensi ridades, mis andsid talle natuke boonust. "Kui sa õppetöös abi vajad ja rasked teemad minu kapsaaeda satuvad, siis võid mu abile loota," pakkus mees. "Tead ju, et kui sul on mure, võid mulle alati kurtma tulla."

Tõsi, Cas sai ülikooli sisse ja puha, aga enda suhtes oli Oscar palju pessimistlikum. Ta ei saanud sinna midagi parata. "Olgu, ma ei hakka parem sinuga vaidlema. Kui sa ise minusse usud, siis eks üritan minagi," lõi Ozzie käega. Ta ei tahtnud rohkem sellel teemal rääkida. Hinnete poolest on Ozzie enam-vähem samasugune, aga tema kahjuks räägib see, et kutt mitte ühestki huviringist osa ei võta. Võib-olla korvpall oleks teda huvitanud, aga 168-sentimeetrine korvpallur oleks seal välja naerdud... "Asi pole selles, et mu enda pea ei jagaks midagi. Ma lihtsalt ei viitsi selle kõigega tegeleda. Pole ühtegi raamatut läbi lugenud ega esseed ära kirjutanud," rääkis Oz. Just humanitaarained olid tema jaoks kõige tüütumad.

Kuulnud, et Oscari tulemuste taga on viitsimine, raputas Castiel ootamatu energiaga pead. "Oscar! Oscar!" ütles ta dramaatilisel häälel, pannes taas ette selle lapsiku suure venna imidži, mida ta tükk aega rakendanud polnud. "Ära astu minu jälgedes! Ära laiskle! Ära logele! Õpi oma vanema venna eksimustest!" Pisut rahulikumalt lisas mees: "Google aitab raamatukokkuvõtetega ja sa võid ju oma klassikaaslastega rääkida, kui endal ideid pole. Teistel on ikka mõtteid, mida saaks esseedesse panna." Nii oli ka tema kirjandeid kirjutanud - kui ise millegi geniaalse peale ei tulnud, sai klassikaaslastelt vaimuvälgatusi.

Oscar teadis juba enne Castieli pearaputusi, et vend tema teguviisi heaks ei kiida. Ta oligi ju enam-vähem samasugune nagu Cas, kui asi puudutas õppimist. "Seda on lihtne öelda, aga raske teha," jäi noormees endale kindlaks. Enda sundimine oli ikka väga suur töö, millega ta päris alati hakkama ei saanud. "Olen seda ka proovinud, aga õpetajad saavad väga hästi aru, kui kasutan ainult raamatukokkuvõtteid," sõnas Oz. Korra oli ta juba sellega vahele jäänud, kuna õps oskas töös küsida nii erilisi detaile, mida kokkuvõttest ei leiagi. "Ma ei suhtle eriti oma klassikaaslastega," laitis Oz teise mõtte maha.

Kuulanud venna ära, ohkas Castiel alistunult, näol kerge muie. "Oeh. Ma ei saa sulle muud soovida kui seda, et sa enne lõpetamist jalad kõhu alt välja võtad ja tegutsema hakkad, alustades näiteks raamatute lugemisest. Emal oleks ka hea meel, kui sa õpingutes midagi saavutaksid." Sujuvalt jättis ta isa mainimata. Kahjuks pidi ta selle mehega sama katuse all elama, aga ta oli üsna kindel, et Oscar ei tunnista papsi enam papsina, niisiis oli veel ema, keda mainida. Ema oli temagi üsna rahulikult vastu võtnud, kui ta ootamatult koju tuli. Klassikaaslastega ei suhtle... "Aga Lucas? Tema ei saa sind aidata? Olgugi et neil võivad hoopis teised teemad käsil olla," pakkus Cas siis. Kuigi Oscaril on Lucasega praegu keerulised suhted, saaks Sommers tema venda ehk ikka aidata. Pealegi oli kurb, et Oscaril koolis niru olukord on ja tema selle parandamiseks midagi teha ei saanud.

Oscar teadis, et Cas enne ei jäta, kui ta vennale mingi lubaduse annab. Ja muidugi peab ta ise seda ka tõsiselt võtma. Tavaliselt saab Castiel kergesti aru, kas Oscar võtab öeldut tõsiselt. "Olgu-olgu. Ma annan endast parima. Hakkan nädalavahetusel lugema ja üritan oma esseed ära kirjutada. Aga see pole siis enam minu süü, kui õpetajad neid vastu võtta ei taha - tähtajad on aegunud," rääkis Oscar. Vähesed tööd suutis ta ära teha õigeks ajaks. Mida andis edasi lükata, seda ta edasi ka lükkas. Kui Castiel mainis ema, jäi Oz korraks mõtlema. Vot teda tahaks küll näha. Koju aga minna ei saa... "Mul oleks imelik hakata temalt abi küsima," ei kiitnud Oz seda mõtet heaks. Hoopis Lucas võiks nende vanuseid arvestades temalt abi küsima hakata, mitte vastupidi.

Kui Oscar oma lubadusega lagedale tuli, kuulas Castiel ta ära ja naeratas siis rahulolevalt. "Tubli väikevend," kiitis ta, tehes samal ajal vaimse märkuse, et hakkab Oscarile rohkem helistama ja teda pinnima, kas see on kõik ära teinud, mis lubas. Teine teema aga... "Ma küll ei näe, mis siin imelikku on," sõnas mees. "Pealegi kui sa ei küsi, on vastus alati "ei"."

Kui Castiel oli teda uskuma jäänud, otsustas Oscar nüüd sellel teemal vaikida. Eks aeg näitab, kas ta suudab ennast kokku võtta. Praegu polnud veel miski kindel. Oz ei saanud aru, miks Castiel nii väga seda ideed pooldas, et ta Lucaselt abi palub, aga ta otsustas seda isegi kaaluda. "Me ju alles hakkasime suhtlema. Pole aimugi, mis sellest lõpuks välja tuleb. Aga sinu rõõmuks võin ma isegi seda ideed kaaluda. Nii leiaks ma vähemalt põhjuse tema lähedal olemiseks," sõnas kutt, vaadates samal ajal mujale, et Cas ei saaks tema pilgust välja lugeda, kui palju Lucas talle tegelikult tähendas - ebanormaalne, kui arvestada, et nad alles 'avastasid' teineteise.