Look, who we've got here

Dominique oli Staciaga nädala jooksul veel üsna palju kordi kohtunud. Nad olid mõlemad üsna egoistlikud ja manipuleerivad, seega koos toimisid nad hästi. Damian ei sallinud seda, kui naine oli mingi hall hiireke. Igatahes, mees pidi Staciale viima mõned kotikesed ära, kuna tüdruk saatis sõnumi, et üks lubas päris kõrget hinda maksta, kui saab järgmise vahetunni ajal kätte. Mees haaras peakontorist pisikesed kotikesed, pani need nahktagi sisetaskusse ning pani võetu kirja. Nüüd oli seal palju karmim kord, et liikmed kraami varastada ei saaks. Muidugi said teatud inimesed sealt enda jaoks tasuta võtta. Damian astus koolimajja sisse just siis, kui käis kell ilmselt tundi, kuna kõik hakkasid koolimaja pealt ära kaduma. Mees leidis tüdruku kiirelt koolimaja pealt üles, koridor oli õnneks juba tühi. "Olá," sõnas Damian ja ta käsi liikus sisetaskusse. Peopessa mahtusid paar kotikest suurepäraselt ning nüüd rändas käsi sujuvalt tüdruku teksade tagataskusse. Mees suudles Staciat ja käed puhkasid tüdruku tagumikul.
OT:Kinni

Staciast lausa õhkus egoismi, eriti viimasel ajal. Põhjus võis olla ehk selles, et üks teatud inimene teda mõjutas, kuid samas oli ta alati kahepalgeline mõrd olnud. Leidus vähe inimesi, kellele Stacy lojaalne oli. Neid võis ta nimetada oma parimateks sõpradeks. Vanematest ja niisama teretuttavatest oli tal aga savi. Töö võttis ta Damianilt vastu mitte just raha pärast, vaid rohkem selleks, et oma ellu põnevust juurde tekitada. Üle kõige meeldisid neidisele kõikvõimalikud väljakutsed. Huvitav oleks ju teada, mis tunne temas tekib, kui kuuleb järsku politseiautode sireene lähenemas - mõnus adrenaliinilaks? Küll aga ei tarvitanud ta ise seda kraami. Varsemast elust oli kogemusi ja üldse mitte meeldivaid... Kuna Stacy teadis, et Dominque peaks lähima aja jooksul tulema, sättis ta ennast kohe pärast kellahelinat valmis, olles enne veendunud, et kedagi teist läheduses ei ole. "Hello," vastas Stacy, kui tüüp välja ilmus. Ta küll suudles meest vastu, kuid Stacy olek oli siiski veel pisut ebakindel. Tõmbunud tüübist peagi eemale, vaatas näitsik talle silma. "Rahulikumalt, poisu," manitses ta meest, lihtsalt õrritamiseks.

Dominique nautis Stacia enesearmastust, just sellised olid alati esikohal. Mees naeratas, kui Stacia tal end taltsutada käskis. "Kuule, ise oled nii seksikas ja käsed mul siis käed eemal hoida," lausus Damian ning suudles neiu kaela. "Täna peale kooli tule käi mu korterist läbi," ütles mees järgmisena. Ta oli mõistnud, et koolis osteti rohkem kanepit, seega oli vaja Staciale rohkem kanepit anda ja teenitu kirja panna ja tüdrukule oma osa anda. "Sul ei ole praegu kuhugi kiiret, eks?" küsis Damian üle. Kui oligi, siis tegi nii, et ei ole. Mehe tumedad silmad puurisid tüdruku helepruune, oodates vastust.

"Me oleme siiski avalikus kohas," õigustas Stacia ennast, kuigi isegi praegu polnud veel kedagi läheduses. Ta ei tahtnud lihtsalt mehele tunnistada, et see oli üks tema viisi Damiani kiusamiseks. Talle oli alati meeldinud mehi õrritada. Okei, tüüp oli kena, ligitõmbav ja mida iganes, aga päris kõike ka Stacia talle ei lubanud. "Küll ma kohal olen, ära muretse," sõnas näitsik ja tõmbas korraks sõrmega üle mehe huulte. "Praegu ei ole tõepoolest. Alles algas pikem vahetund," lausus tšikk vastuseks. Kuni järgmise tunni alguseni võis ta vabalt siin Damianiga passida.

"Avalik koht my ass. Sa ju tead, et sellise selgitusega sa mind ei peata," lausus Damian, lastes silmadelt neiu dekolteele libiseda. "Muidugi tuled," noogutas Dominique ja naeratas. Damn, kuidas talle meeldis Stacia auhtumine ja välimus. Ajusid paistis ka olevat piisavalt. "Ma just vaatasin, et mingi tund algas, mitte kedagi ei olnud koolimaja peal," pakkus mees ja suudles uuesti tüdrukut. Teda ei huvitanud see, et tegu oli avaliku kohaga. Millal üldse keegi või miski teda takistas? Mees oli harjunud saama seda, mida tahab. Keda tahab.

"Kui sind üldse miski peatab, olen see mina," lausus Stacia muiates. Tahaks ju uskuda, et see on tõsi? Praegu tundis Stacia meest veel liiga lühikest aega, et osata mingeid kindlaid järeldusi teha. "Kui sa enda liiga kindel oled, võin ju tulemata ka jätta, või mis?" sõnas näitsik kavala kulmukergituse saatel. Mehe lause peale ei jõudnudki Stacia midagi vastata, kui Dominique teda juba suuudles. No oli alles mõni kannatamatu. Küll aga polnud tšikk kade, vaid suudles tüüpi tõrkumata vastu. Nii kaua, kui see püsib vaid suudluste tasemel, oli kõik korras. Tüdrukul polnud 'sellega' kiiret.

Dominique ainult naeratas. Kui Stacia peaks mingil hetkel koormaks muutuma, ei oleks mees kaua mõelnud ja neiuga suhte lõpetanud. Nii lihtne see ongi. "Usu mind, sa tuled," lisas Damian ühe suudluse vahelt. Ta käed pigistasid tüdruku prinki tagumikku ja mees juba mõtles, et Stacia võiks ta korteris magamistoas olla. Selline naine oli ju kõigi unistus, seda vähemalt meeste seas. Dominique jumaldas tüdruku huuli ja keelt, mis paistis igasugu trikke oskavat teha. Damian ei lasknud end häirida sammudest, mida ta kuulis.

OT: Kaleph nüüd?

Oleks võinud. Alanud VAHETUND kohustas Kalephit söökla poole suunduma, sest oli tema kord seal passida, et keegi liiga palju salatit ei võtaks või jälle mõnda rebast piimaga üle ei kallaks, sestap, kuulnud kella, tõusis mees oma laua tagant, lülitas arvutimonitori välja ja väljus kabinetist, et uks enda järel sulgeda. Seejärel võttis ta suuna treppidele, et alumisele korrusele minna... kuid pidi oma teekonda tekitama väikese kõrvalepõike. "Miss Ingham," lausus huvijuht, lähenedes ühele Juniorile ja kellelegi, kes ei näinud väga Tree Hilli keskkooli õpilase moodi välja - ta oli siin piisavalt kaua töötanud, et õpilasi vähemalt nägupidi eristada, isegi kui nimi meelde ei tulnud. "Ma loodan, et oled lugenud kooli kodukorda ning erilist tähelepanu pööranud punktidele, mis räägivad etiketist... ja võõraste toomisest koolimajja." Mehe hallid silmad takseerisid kutti, kes Staciaga ennist väga kirglikus läheduses oli. "Kas valvelauas ollakse teadlikud, et su... kaaslane siin viibib?" uuris ta, pilk kahe noore vahet liikumas.

Ouch. Nad oleks võinud tõepoolest natuke tagasihoidlikumad olla, nagu Stacia enne Damianile oli soovitanud. Pidi see huvijuht nüüd siia passima tulema? Küsimus oli selles, kui palju ta nägi? Ega ometi mitte päris algusest? Siis oleksid nad ikka väga suure pasa sees. "Vabandust, härra," tegi Stacia süütu näo pähe. "Ma tunnistan, et see oli minust vale temaga siin kohtuda, aga ma tõepoolest ei suutnud koolipäeva lõppu ära oodata... Ma usun, et teiegi olete kunagi... armunud olnud ja mõistate mind." Nüüd jäi üle ainult loota, et mees jääb seda väikest näitemängu uskuma ning jätab nad rahule. "Ei, aga ta lahkub kohe. On ju nii, kallis?" pöördus Stacy Damiani poole, saates talle kerge silmapilgutuse.

Damian uhratas, kui kuulis kellegi häält, mille peale Stacia eemale tõmbus. Kuulanud tüübi mõtetut juttu, oli Dominique käsi ikka veel ümber tüdruku, laskmata teda lahti. Hah, noor ja armunud. Pigem oli asi kiisu vastapandamatus kehas. "Ma olen tunni alguseks läinud, okei? Pealegi ei puutu inimeste eraelu üldse teistesse," arvas Damian enesekindlalt. Would you fuck off already? Mees ei kannatanud tolle õpetaja kohalolekut, oleks tahtnud sellisele virutada. Mis ta vahib seal teisi, midagi paremat pole teha? Damian mõtles, et peaks Staciaga üldse kohe ära kaduma.

"Miss Ingham, sinult kui Juniorilt eeldatakse eeskujulikkust, aga võõra siia toomine ilma igasuguse teateta valvurile ei ole väga eeskujulik," lausus Kaleph tõsiselt. Ta ei olnud mingisugune "kuri õpetaja", aga vahel pidi ka tema kulmu kortsu tõmbama ning oma firmamärgi, särava naeratuse, näolt pühkima. Kui õpilase kaaslane sõna võttis, pööras mees oma silmad talle. "Ei puutugi, aga ärge andke kellelegi põhjust oma nina teiste eraellu toppida, tuues selle eraelu avalikku kohta, kus kehtivad reeglid," sõnas ta. "Ma siiralt loodan, miss Ingham, et see ei kordu enam," lisas huvijuht, vaadates taas neiu poole. Jah, ta oli olnud noor ja armunud, aga teadis, kus on sobilik õrnusi vahetada ja kus mitte.

Nähes, et õps ikka veel leebuda ei taha, vandus Stacia endamisi, kuigi tema näost ei saanud midagi välja lugeda. Raske uskuda, et kunagi oli ta arvanud, et Kaleph on hullult nunnu... Olid ajad. "Ma juba korra vabandasin. Sellest ei piisa?" üritas Stacia uuesti süütut ilmet näole manada. Kuidas sai võimalik olla, et see ei mõjunud? "Rahulikumalt, poisu. Meil ei ole rohkem jamasid vaja," sosistas tšikk vaikselt Damianile kõrva. "See jääb esimeseks ja viimaseks korraks, kui minu kutt meie kooli territooriumil viibib," üritas Stacy kõlada võimalikult veenvalt, olgugi et ta ei mõelnud neid sõnu tõsiselt. Mitte et Dominique oleks üldse tema kutt olnud. Stacyle ei meeldinud ennast siduda. Minevik näitas, et sellest ei tule midagi välja.

Damian ei suutnud uskuda, et see vestlus veel kestis. Move the fuck on. "Stacia vabandas, pole mõtet siin enam vinguda," võttiski Dominique asja enda meelest rahulikumalt. Hell no, et ei ilmu siia uuesti, kindlasti võib ette tulla juhuseid, kus kraam lõpeb varem ning siis on ka mees kohe platsis. Damian surus vasaku käe rusikasse, ta oleks veel nii palju tahtnud sellele nuhile öelda, aga polnud mõtet Staciale jamasid juurde tekitada. Prsh, suudlemisest tehti selline draama, on koolis alles nunnad ja mungad koos. Õnneks ei paistnud Stace üks nendest olevat. Dominique teadis, et sellised naised on ikka päris julged.

Kalephi silmad hakkasid taas kahe noore vahet liikuma, takseerides mõlemat, justkui püüdes neist mingit süüd välja skaneerida. Muidugi kavatses ta ainult hoiatusega piirduda, aga Stacia kuti käitumine ei meeldinud talle eriti. Olgu siis agulimats, tuleb võõrasse keskkonda ja räägib niimoodi kohaliku autoriteediga? Oleks tüüp samasugust repliiki kasutanud mõne krõbedama õpetaja peal, oleks ta siit turvameeste saatel välja transporditud. "Tema siinviibimine," lausus mees Staciale, rääkides nende juures viibivast kolmandast isikust, nagu poleks teda siin, "pole kellelegi probleemiks, kuni te järgmisel korral valvurile teatate." See oli sõbralik soovitus. Heitnud võõrale mehele veel ühe pilgu, mis ütles selgelt "sa ei meeldi mulle ja parem oleks, kui su nägu siin enam ei nähtaks", pöördus huvijuht ja jätkas oma teekonda söökla suunas. Nüüd on hinnalised minutid kaduma läinud ja kaduma on arvatavasti läinud ka mõned kahvlid. Yo ho.

Stacia noogutas, nagu oleks huvijuhi öeldu talle kohale jõudnud. Alles siis, kui tüüp ennast minekule seadis, võis ta rahulikumalt hingata. Õpetaja ei saanudki aru, mis siin tegelikult toimus. Kui ta nüüd edaspidi ettevaatlikum ei ole, võib järgmisel korral juba märgatavalt halvemini minna. Narkoga jamades peavad küll silmad olema ees ja taga. Vähemalt sai ta nüüd oma esimese hoiatuse kätte ning loodetavasti ka õpib sellest midagi. "See oli küll napikas," sõnas tüdruk tasasel toonil, kui Kaleph oli nende vaateväljast ja kuulmisulatusest kadunud.