Have you seen this girl?

OT: Chris ja hiljem Kay~

Sellest, kui Castiel Kennedyt viimati oma tööjutuga tüütas, oli möödas nii palju aega, et tema ema tuttav oli juba jõudnud talle helistada, kas neiuke, kellele tööd pakutud, on oma vastuse andnud. Enam ei olnud "aega on", nüüd oli "kiire-kiire" ning Cas pidi välja uurima, mida Kennedy otsustas, sest kui piiga seda tööd ei võta, võtab tema. Raha võis tal ju olla, sest vanematel oli ja vanemad andsid, aga ise teenitud raha on parim. Stripiklubisse ei hakanud mees Kay'd otsima siiski minema, polnud tema asi neidu tööajal segada, Tree Hilli keskkooli juurde ta passima minna ei viitsinud. Miks peaks Oscaritki millegi sellisega tüütama, et see Kennedyle teate edasi annaks või midagi... Sestap ei jäänud muud üle kui minna neiu kodu juurde. Kortermaja juurde jõudnult aga vahtis Cas tõtt uue probleemiga - ta ei teadnud, millises korteris Kay elab. Ta oli neiu varem trepikoja ukse juurde ära saatnud, kuid polnud sealt edasi kunagi läinud. Mida nüüd teha? Trepikoja uks oli lahti, leidis mees, kui ust tõmmata püüdis, aga see ei aidanud teda eriti. Neidise telefoninumbrit pole tal ka... Viimases hädas jäi mees välisukse juurde ootama, lootes, et tuleb mõni selle ühistu elanik, kes oskab talle õige korterinumbri öelda.

Peale Kennedy juurest minema tormamist pole Christian tüdrukuga ühendust võtnud. Tema viha oli sellest teadmisest kõrini kasvanud, kuid kuis aeg edasi, nii suutis kutt ka maha rahuneda ning enda käitumise ja Kay töökoha üle rohkem mõelda. Tüdruk oli siiski tema õde ning Chris ei olnud inimene, kes viskaks enda õe niiviisi kõrvale halva töökoha pärast. Osalt Chris mõistis teda - polnud muud valikut, kui kuskil mujal tööd ei leidnud ja pidi kuidagi elatist teenima. Ja mõelda vaid, et kõik selle põhjustas mehe lahkumine. Süü langeb osalt ka temale. Christian tahtis tüdruku käest vabandust paluda, kuid ei osanud öelda, kas Kennedy on tööl või koolis, seega otsustas minna tema ukse taha. Õekesel olid ju mingid korterikaaslased ka olemas, kelle käest saaks ehk infot, kui Kennedyt ennast kodus pole. Maja juurde jõudnud, pani ta tähele mingit kutti välisukse juures seismas. Tollele hetkeks pilgu visanud, sisenes Christian trepikotta.

Seismas, vahepeal välja otsitud telefoni näppimas ja omi mõtteid mõtlemas, sest kodus ootas teda endiselt poolik portfoolio. Laseks Kennedyl talle mõne maja juures poseerida ja teeks ühe korraliku still life'i? Variant iseenesest, sest neiu ei pannud ju pahaks, kui ta teda joonistas. Mõttelõng katkes aga, kui keegi temast mööda kõndis ja trepikotta astus. "Hei, kuule!" elustus Cas, tõmmates osaliselt kinni vajuda jõudnud ukse taas lahti, et telefoni taskusse toppides kutile järele minna. "Ega sa ei tea, mis korteris Kennedy Wilkins elab?" küsis ta otse, pidades tüüpi üheks siinsetest elanikest. Kust pidi tema teadma, et lood polnud teps mitte nii, nagu ta arvas...

Chris peatus tolle 'Hei, kuule' peale ning pööras end noormehe poole. Too oli see sama, kes enne välisukse ees oli seisnud. Kui küsimus tuli Kennedy kohta, vaatas Christian teda kahtlustavalt. "Tean küll," vastas kutt lühidalt küsimusele. "Mida sa temast tahad?" tuli hetke pärast mehe enda poolt küsimus. Christiani pilk kui ka olek olid kahtlustavad, kuna ta arvas automaatselt, et tegu ei ole Kennedy hea tuttava või sõbraga, vaid mõne halva isikuga tüdruku elus. Kes teab, millesse Kay end veel seganud oli. Äkki mõnesse narkotehingusse ja kutt oli diiler või keegi kaasosaline. Äkki oli too üldse stripiklubi tööline. Vennale omane kaitseinstinkt võttis nüüd võimust, kuid enne tuleks ikka kindlaks teha, kes too kutt Kennedyle on.

Ja siis öeldakse talle, et ta näeb süütu välja. Lies, all lies! Castiel ei hakanud kuti sõnade peale isegi kulmu kergitama. Arusaadav, millise mulje võib jätta mingi selliseid küsimusi esitav võhivõõras inimene Kennedy... kutile? Vennale? Kuigi selles venna osas ta kahtles, sest Kay ise oli ju talle öelnud, et "too tõmbas ammu siit urkast minema". "Ma olen Kennedy sõber," vastas Cas, olles üsna kindel, et "sõbra" osas ta ei eksinud, sest Kennedy käitus temaga üsna meeldivalt. "Mul on temaga üks jutt." Jumala eest, et ta hakkaks kellelegi seletama, mis jutt täpselt, sest see polnud väga tüübi asi ja seletus läheks liiga pikaks.

Ah et sõber. Võõras võis ju nii väita, kuid see ei tähenda, et Chris oleks teda uskuma jäänud. "Mis jutt?" uuris ta. See ei olnud küll Christiani asi, kui aus olla, kuid too küsimus tuli automaatselt tema suust välja. Ta puuris võõrast enda roheliste silmadega, kuna tahtis Kay asjaajamisi teistega teada ehk siis teha kõik, et tüdruk rohkematest jamadest ära hoida. Kes teab, mis tollel kutil plaanis oli. "Sa ei ole ainus, kes teda kätte saada üritab, kuna mul on samuti Kennedyle üks jutt, seega järjekord hakkab minu tagant," mainis Christian. Temal kui vennal oli ilmselgelt eesõigus. Ei, tegelikult see ei vastanud tõele, kuid nooruk oli kindel, et tema jutt oli tunduvalt tähtsam, kui võõra oma. Christian, kes oli üldjuhul viisakas, ei hakanud end tutvustama, vähemalt mitte veel, kuna ei leidnud selleks ühtki põhjust.

Ei noh... Nüüd kortsutas Castiel küll kulmu. Järjekord algab selle tüübi tagant? Kas neil on siin mingi kupongidega piima saba või midagi? "Ma... ei arva, et see sinu asi oleks, mida mul temaga rääkida on," mainis mees ettevaatlikult. Jah, olgu, ta ei hakanud enda ja selle kuti jutte kaalukaussidele seadma, aga see, kuidas see tüüp talle mõista andis, et ta võib vaikselt kuu peale käia, ei olnud just see, mida ta oodanud oli. Kui ta üldse midagi ootas. "Ehk saaksid sa mulle siis vähemalt tema numbri anda?" üritas Cas uuesti. Saaks ta selle numbri, võiks ta praegu härra Mina-olen-olulisema sinnapaika jätta ja hiljem neiule kodust helistada. Jumal teab, millal Kay üldse koju tuleb.

Tegelikult Chrisi ei üllatanud see, et võõras enda jutust Kennedyga rääkida ei tahtnud. Ta oligi sellist vastust oodanud. "Ma ei jaga Kennedy numbrit mingile võõrale. Ning kui väidad, et oled tema sõber, siis peaks sul ju tema number olemas olema või mis?" märkis kutt. Tegelikkuses oli tõde see, et Christianil endal polnud samuti tüdruku numbrit, kuid kui tal oleks polnud, poleks seda nii või naa jaganud. Ettevaatlikuse poolest tundus võõras Christianile mitte niivõrd ohtlik. Ehk tegu oli mõne salajase austajaga. "Ma või sulle Kennedy korterinumbri anda, kui mulle järgned. See on ka kõik," lausus noormees ja hakkas seejärel treppidest üles kõndima neidise ukse juurde, jäädes sinna seisma ja koputades traditsiooniliselt kolm korda. Pisut oodanud, koputas Chris uuesti, kuid vastust ei tulnud. "Tundub, et kedagi pole kodus."

Hea tähelepanek, pidi Castiel möönma, kui kutt sõpradeks olemise ja telefoninumbri teadmise ühendas. Ta polnud Kennedylt siiani temakese numbrit küsinud, kuigi teadis, et tal läheb seda vaja, kui tahab neiuga ühendust saada, ja vaevalt Kennedy selle peale tuli, et näiteks oma THH sotsiaalvõrgustiku kasutajat kontrollida - vaevalt ta üldse teadis, et nüüdseks lõpetanud Castiel Quinni kasutaja oli seal endiselt alles. Siis aga tuli härra Mina-olen-olulisemalt info, mida Cas rohkem oodanud oli, ja ta järgnes kutile treppidest üles. Jõudnud õige ukse juurde, jättis mees numbri meelde, et järgmisel korral, kui vajadus tekkima peaks, omal jõul kohale tulla. Naljakal kombel polnud neidu kodus. Naljakal. Mis siin naljakat oli? Isepäine naisehakatis, tegi, mis tahtis. "Mina jään ootama. Kaua ta ikka eemal on," sõnas Cas otsustavalt, kui end vastu seina toetas, ristates käed. Tehku see asjapulk siin, mis hing ihkab.

Kennedyl oli tema õnneks vaja ainult mõned tunnid tööl olla, kuna koht oli renditud peoks, kuhu Kay ei tahtnud minna. Ta jõudis kortermajja ja hõõrus käsi kokku, õues oli päris jahe. Neiu tundis, kuidas ta tahab kogu meigi maha pesta ja siis teetassiga teki sisse ronida, et seal mõnda head raamatut lugeda ja magama minna. Jah, kell oli vähe, aga sellise ilmaga ei olnud midagi paremat teha. Jõudnud viiendale korrusele, nägi ta enda ukse juures passimas Castieli ja Christianit. Mida nad siit tahtsid? Kennedy viipas kergelt Castielile, ignoreerides enda venda. Kurat, ta oli ju viimasel korral tüdruku nii maha teinud puhtalt seetõttu, et neiu tahtis normaalselt elada. Kui normaalne stripp nüüd on, aga parem kui koduvägivald.

Kuuldes, et too kutt jääb Kennedyt ootama, hakkas Christian mõtteis kaalutlema, kas oleks targem oodata või ära minna. Just tol hetkel oli trepist kuulda samme üles tulemas ning nähtavale ilmus otsitav ise. Chris kortsutas kergelt kulmu, kui Kay enda venda ignoreeris. "Sa oled ikka pahane," nentis noormees kurvalt. "Kay, palun anna mulle andeks. Ma ei mõelnud, seda mida ütlesin. See kõik tuli lihtsalt vihahoos," üritas Christian vabandada, kuigi pole vabandustes kunagi väga hea olnud. "Ma tean, et see on kõik minu süü," tunnistas kutt vaiksemal toonil. Tolle võõra olemasolu pole Christian enam tähelegi pannud, eesmärk oli vaid see, et Kennedy talle andestaks. "Aga ma tõesti ei taha, et sa seal urkas enam töötaks."

Näed, ei olnud kaua! Castiel ei saanud telefonigi taskust õngitsetud, kui oodatud majesteet koridori ilmus ja talle viipas, eirates teist kutti. Eks-peika siis? pakkus mees mõttes, püüdes Mina-olen-olulisemat kuhugi liigitada. Siis hakkas tüüp vabandama ning Cas ei saanud sinna midagi parata, et ta poolkogemata pealt kuulis, mida see ütles, toetades tema arvamust, et on jah eks. Näed, kui hästi. Vahele ei hakanud ta siiski sekkuma, vaid lasi neil omi asju klaarida. Ta võib pisut veel oodata, kui nii kaua on oodatud.

Kennedy kuulas venna ära ja lausus siis kuivalt, avades võtmega ust: "Sa ise lahkusid, mul ei olnud muud võimalust." Neiu sai jõupingutustega ukse lahti ja astus korterisse. "Kui tahate, tulge sisse. Ma ei taha koridoris kõikidele enda elu demonstreerida," lausus Kennedy järgmisena, võttes enda saapaid jalast. Ta isegi enam ei üritanud Castieli ees midagi varjata, tööst ta teadis, vennast ka natukene. Ei pea vist geenius olema, et üks pluss üks kokku viia, seda eriti peale neiu lühikest sõnavõttu.

Christian vaid ohkas ning sisenes Kennedy järel korterisse. "Mida ma tegema pean, et sa mulle andestaksid?" küsis kutt. "Minu abi sa ei taha, sellest saan ma aru. Kuid vähemalt tule sealt töölt ära, sa võiksid vähemaltki nii palju minu abi vastu võtta, et aitan sul parema töökoha otsida," jätkas ta. Ükskõik mis muu töökoht, peaasi et Kay ei peaks oma keha näitama. Kooli kõrvalt oleks mõni ettekandjatöökoht sobilik, kuid on ka muid võimalusi. Christian peaks endale samuti töökoha otsima, kuna kavatseb siiski Tree Hilli kauemaks jääda. Enam ta õe kõrvalt ei lahku. Chris eemaldas samuti jalanõud ning välisriided, astudes korterisse edasi.

Kennedy kutse korterisse astuda võttis Castiel vastu, järgnedes neiule ja kutile, keda ta pärast Kay sõnu enam kohe kindlasti piiga kutiks ei pidanud, sest viis otsad kokku - tegemist oli Kennedy kauakadunud vennaga, kes nüüd millegipärast Tree Hillis tagasi oli. Milline vedamine, et ta kõigist inimestest just Kennedy venna otsa sattus. Ta teadis suurepäraselt, kuidas üks vend oma nooremate õdede-vendade osas käitus, eriti mis puudutas nende turvalisust - oli ta ju ise vanem vend lausa kahele Quinnile, kellest üks oli õrnas eas tüdruk. Mitte midagi vahele ütlemata võttis mees käimad ja jope ära ning liikus korteri sügavustesse, lõbustades end sellega, et uuris korteri interjööri, kuni siblingud oma kanad kitkutud saavad.