Loading...

Tjah, iga asi on millekski hea ja millekski halb. Igatsus Sayeri vastu on alati suur, kui noormeest lähedal ei ole, aga see, et Lizzie ja Daniel pidevalt tema ees on, et mõju Jessie'le kuidagi laastavamalt. See on tore, kui inimesed on õnnelikud. Ja Jessica teab, et ka teda armastatakse, et ka tema on sama õnnelik, kui Say koju tuleb. Küll see aeg, mil Sayer koguaeg ära on, ka otsa saab. "Räägid siin, et sul pole võimalust meile eluase hankida, omal on terve maja," turtsatas Jessie. "Miks seal külmaga elada ei kannata, see ei pea sooja?" küsis Jeanette.

Sayer kuulas Jessicat ja ausalt öeldes ei olnud tal muud teha, kui õlgu kehitada. Ta ei olnud sellele tõesti kunagi nii mõelnud. Sayer on alati võtnud seda maja kui tavalist suvituskohta või siis majakest, kus saab natuke enda ette istuda. Samas miks mitte luua just sellest vanast majast endale ja Jessicale kunagi eluase? See on küll linnast natuke väljas, aga samas on koht väga kena - järv ja mets koos. Mida veel tahta? "Mu vanaisa elas seal ikka terve aasta, aga sügisel ja talvel läheb seal kõvasti puid ja lisaks peab aknad ja kõik ära soojendama. Pealegi ei ole seal elektrit sees. Seega talvel ja sügisel kannatab seal võibolla päevakese või kaks olla, aga ka siis on väga jahe," üritas Sayer seletada. "Aga tead mis...see on tegelikult päris hea idee sul. Ma pidin seda maja nagunii natuke parandama hakkama. Miks mitte sellest meile üks tõeline eluase teha? Kas sa oleksid valmis loobuma sellest, et linn pole sul enam nii lähedal?" uuris Sayer. Üllatav, kuidas ta peas juba erinevad joonised ja mõtted kuju hakkasid võtma. Maja saaks ära värvida ja vajadusel suuremaks teha. Ümber maja saaks korraliku aia ka teha, kui Jessica soovib. Selleks peab ainult mõned puud ja võsa maha võtma. Muidugi kuluks sellele ikkagi üsna kaua aega, aga see on midagi, mida tasub kaaluda.

"Elektri sisse saamine pole keeruline ja soojustamine on ka selline kättevõtmise asi," arvas Jessica, "aega võtab ilmselt kõvasti, sest sina vaevalt töömehi peale lased." Elektriliine Sayer vast ise paigaldama ei hakka, aga siiski. No ja siis muidugi see rahaküsimus, millest pole mõtet rääkidagi. Sayeri mõtetes pole Jessica pangakontot olemas. Lahterdab selle ikkagi James'i rahaks. Kusjuures James pole juba mitu kuud Jessie'le midagi kandnud, sest näeb, et tüdruk teenib hetkel ise ka, aga kulutab üldiselt vähe ja milleks sinna kanda, kui seda ei kasutata? Leppisid nad siiski kokku, et James toetab tütart rahaliselt siis, kui tal seda tõesti vaja on. "Ma olen alati maal elada tahtnud ja ega see nüüd linnast nii kaugel ka pole," ütles Jes.

"Noh ega see liini tegemine metsa just kõige kergem pole, aga mitte midagi ületamatut," sõnas Sayer, jättes hetkel raha mainimata, sest see ka maksis ikka päris korralikult. Noormees peab endale suveks Tree Hilli lihtsalt tõesti normaalse ja hea tasuga töökoha saama. Ideaal oleks muidugi see, kui töö oleks seotud tema tulevase erialaga, aga seda on ilmselt palju tahetud. "Selles suhtes on sul õigus - ma ei tahaks mingeid võõraid sinna ringi tuiama. Parem teen ise ja noh ega sõprade abist ka ära ei ütleks, kui kellelgi väga igav on," muigas Rufus. Ega Jessie isegi pääse. Küll talle ka paras töö leitakse. "Siis ma mõtlen sellele ja vaatan, mis seal teha annaks," võttis noormees teema viimaks kokku. Kui sellest mõttest tõesti asja saab, siis saavad nad ka rahast rääkida. Kuigi see on tõsi, et Sayerile ei meeldi väga Jessica raha kasutada. "Mõelda vaid,et me oleme kihlatud ja mõtleme juba oma maja peale. Millega ma su küll välja teenisin?" küsis Rufus seda pigem vist neid ümbritsevalt kui Jessicalt endalt.

"MInu mõtlemine käib sedamoodi, et mis see paari traatidega posti püsti panemine ikka on," turtsatas Jessie. Mida tema ka elektriliinide paigaldamisest teab. Isa tööjutte on vahepeal kuulnud, et 'homme tulevad ja paigaldavad sinna majja elektri ka ja siis saab maja müüki lasta' või 'sellest majast on elektriliinid kaugel, et tuleb lisapostid panna, aga sellega läheb ruttu', niiet Jessie'le on mulje jäänud, et midagi keerulist see ei ole. "Mis mõtleme? Meil on reaalne plaan, mille me käiku laseme...eee..võimalikult ruttu," muigas Jessie, "aga millega sa mu välja teenisid? Ma ei tea, korvpallimänguga igatahes mitte, sest ma ei mäleta, et oleks sind platsi peal enne sinuga tutvumist sind tähele pannud." Siinkohal oli tegemist siiski Sayeri hoolivusega. Küsimus on pigem sellest, miks Sayer üldse Jessicast nii ruttu hoolima hakkas? Mingi seos sellega, et Jes on Say endise hea sõbra õde?

"Ma täitsa usun seda jah," muigas noormees ja naeris kergelt. Ega neid poste siis nii kerge ka püsti pole panna. Võibolla tuleb isegi paar puud mõnest kohast maha võtta. Kõik on võimalik. "Kuhu sul siis nii kiire on?" küsis Sayer. Ega ta kuskile ära kaduda ei kavatse ju. Tema on enda otsuses kindel. Pealegi tahab ta austada neidise vanemate soovi, et nad ootaksid natuke, enne kui abielluvad. Ju nad loodavad, et Jes astub sellest liidust välja. "Jamh, sellele sain ma juba meie esimesel kohtumisel pihta, kui sa isegi mu nime ei teadnud," lausus Rufus mõrult, kuid peagi oli tema suul jälle temale omane naeratus.

Kiire? No, tegelikult kiiret ei olnud. Tähendab, tuli takus otseselt ei ole, aga Jessie tunneb, et tal on vaja oma kodu, kus ta teistel jalus ei ole. "Lizandralt, Danielilt ja Josephilt tahaks jalust ära minna," vastas Jessica. Ta lihtsalt tundis, et on jalus ega saanud sinna midagi parata. Eks otseselt oli ta vaid Joe'l ees, sest see oli siiski Joe tuba, milla ta endale kasutada oli saanud. Ja Joseph on juba kurtnud seljavalude üle, mida ta diivanil magamise pärast kannatama peab. Jessica vanemad pole nende suhet algusest peale toetanud, aga Jessie teab, et isal pole selle vastu enam midagi. Lisa seevastu jääb ilmselt alatiseks Sayerit pätiks ja kaabakaks pidama. "Sel ajal ei teadnud ma isegi kõikide kisakooritüdrukute nimesid," turtsatas Jessica. Aga nüüdseks teab ta juba pea kõiki Tree Hilli noori nägupidi ja enamiku nimi on ka meeles. Junioriaasta teisest poolest hakkas ta rohkem inimestega suhtlema.

"Kas nad on sulle siis kuidagi teada andnud, et sa neil jalus oled? Usu mind, kui Lizzie'le ei meeldiks, et sa nende korteris oleksid, siis ta ütleks seda sulle otse," sõnas Sayer, aga muidugi sai ta aru, et Jessie ei tunne ennast seal kõige paremini. Oma kodu on ikka oma kodu. Järelikult ei olegi muud teha, kui kiiremas korras see maja seal suvel korda saada. "Sa oled kõvasti edasi arenenud selles suhtes," muigas noormees. Ta mäletas küll seda Jessicat, kellel ühtegi sõpra peale enda kasuõe ei olnud ja kes teistega väga suhelda ei soovinud. Nad on mõlemad selle suhte jooksul muutunud ja seda rohkem positiivses suunas.

"Oleks nad öelnud, ma oleks juba jalga lasknud sealt," turtsatas Jessie, "hetkel on asi siiski ainult selles, mida ma ise tunnen." See ei ole tema kodu seal ja ta lihtsalt tunneb, et on juba liiga kauaks külla jäänud. "Ükskord ma ju pidin oma pisikesest kookonist välja ronima," kehitas Jessie õlgu, "liblikas pole ka lihtne olla, aga siiski kergem, kui seal pimedas kookonis." Hetkel pidas ta konkreetselt silmas Hunterit - ta tahtis kutiga vaid sõber olla, justnimelt sel põhjusel, et nägi Hunteris natuke iseennast - toredat noorukit, kes mingil põhjusel kardab inimestega suhelda. Hunteril paistab see kõik muidugi lihtsalt julguse taha jäävat, Jessical oli asi halbades mälestustes, mille tugevaim mõju oli Kylie'il. "Nii veider on see, et tol ajal oli mu ainsaks sõbraks Alena, aga nüüd on nii palju teisi, aga teda enam ei ole. Ja ma pidasin teda hoopis teiseks inimeseks, kes ta tegelikult on," rääkis Jessica.

"Saan aru. Seega ei ole mõtet sulle vist jälle pakkuda seda lahendust, et sa minu vanemate ja Kylie juurde läheksid," sõnas Sayer. Ta tahtis tüdrukut kuidagi aidata, aga antud hetkel olid tema käed küll seotud. Oleks tal raha üle, oleks ta juba ammu neile kahele ühe korteri soetanud kasvõi alustuseks, sest ta teab küll, et Jessie tahab majas elada. Rufus oli mõnda aega oma mõtetes, kuid ta kuulas ka tüdruku enda kõrval ja noogutas tema sõnade peale. "Mõnikord me lihtsalt loome endale mõttes mingi ideaali, milline meie sõber olema peaks ja me ei saa ise arugi, et oleme selle talle külge kleepinud ja seega näeme ainult seda, mida tahame näha. Võibolla sa nägid Alenas seda, mida sa tahtsid näha, kuni sa viimaks taipasid, et ta ei ole ikka see inimene," seletas nooruk, olemata päris kindel, et Jes aru saab, mida ta silmas peab.

"Kuule, seal majas pole sinu jaoks ka ruumi varsti," muigas Jessie, vihjates sellele, et üks pisike tuleb veel ja on päris tõenäoline, et see pisike saab pärast Kyd Sayeri toa omale. "On kohale ka jõudnud juba, et suureks vennaks saad?" küsis Jessica, kui tema mõtted juba sinna suunda läksid. "Alena puhul oli pigem see, et kui ta minuga koos oli, siis püüdis ta lihtsalt näida korraliku tütarlapsena. Kogu see kamraad sai alguse alles siis, kui me kogemata samale peole sattusime ja ta siis oma tõelise palega minu silme ette sattus. Ja pärast seda ta enam ei teeselnud minu ees kedagi teist," rääkis Jessica.

"Tõsi. Ma ei tea, kuidas me kõik sinna ära peaksime mahtuma," muigas ka Sayer, kuigi ega see ei on tegelikult päris tõsine probleem. Noormees peabki vist varsti metsamajja ümber kolima, sest muud võimalust ei ole või siis uurib äkki on Maxil mõni koht kasutuseks anda mõneks ajaks. "Ausalt öeldes ei ole. Võibolla on asi selles, et ma ei ole eriti kodus. Küll see põnevus tuleb siis, kui ma teda juba näen," arvas Rufus. Hea, et ta kevadel sünnib, sest siis saab Say suvel temaga mässata. Alena kohta ei osanud noormees enam midagi öelda, sest ta ei tundnud teda nii hästi. Tüdruk ainult noris tema kallal ja see oligi kõik. Ühtegi tõsist jutuajamist nad maha ei pidanud temaga. Keeranud uude tänavasse, jõudsidki nad Milestone'ide kortermajani.

Ajutise variandi leiab ka Maxi abita, aga see kuluks ära küll - metsamajakeses kõpitsemine läheb kindlasti libedamalt, kui nad ise samal ajal sees ei ela. Huvitav, kas Jamesil on mõni vaba kinnisvara? Krunte on küll, seda Jes teadis, aga majade kohta pole Jessica kindel. Korteritega ta Tree Hillis ei tegele. "Häid lambaid mahub palju ühte lauta," lausus Jessie muiates. Küll see asi laheneb, kui õige aeg käes. "Kusjuures ma mäletan seda, kui Marc sündis ja mulle teatati, et ma olen nüüd suur õde, aga ma ei tundnud end siis suure õena. Mul on see teadmine, et ma olen Marci vanem õde, aga ma ei taju seda siiani. Raske seletada, aga ma arvan, et sa mõistad," rääkis Jeanette, "Samas Kyle'i puhul ma tunnen seda, et ma olen ta suur õde." Jessica arvab, et see tuleneb sellest, et Marcusega pole ta kunagi eriti suhelnud, aga Kyle on ise väga vaimustuses sellest, et tal vanem õde on.

"Jah, nii nad räägivad," muigas noormees ning avas tüdrukule Milestonide kortermaja ukse, lastes ta enda ees sisse. Ta järgnes talle, tundes siiski end pisut veidralt, sest tegu oli siiski ka Joe korteriga ja nende viimane kohtumine ei läinud kõige paremini. "Eks see tunne tuleb pika aja jooksul, kui sa enda õe või vennaga rohkem aega veedada. Ilmselt sellepärast ei tundu ka Marc sulle su vennana. Millal sa üldse midagi koos temaga tegid?" uuris Sayer, jäädes õige korteri ukse taga seisma.

Jessica keeras korteri ukse lukust lahti ja sisenes oma elukohta. "Ma ei olegi temaga kunagi midagi koos teinud," lausus Jessica. Ta suskas võtmed tagi taskusse ja tiris ketsid jalast. "Ma olen vahepeal tema tuppa läinud ja temaga veidi rääkinud, aga ta pole just kuigi jutukas olnud ja vastas üldse harva ja siis ka nii, et ma olin mitu korda ühte küsimust korranud, kuni ta lõpuks vastama vaevus. Nüüd kui ma enam temaga samas majas ei ela, on ta vähe jutukamaks läinud. Vaheajal ma käisin Ceciliaga iga päev jalutamas ja iga kord, kui ma koera ära viisin, käisin Marciga rääkimas," rääkis Jessie, tatsates samal ajal Joe tuppa, kuhu ta oma koti pani. "Ega ma väiksena ei osanud vendadega suhtlemist niimoodi hinnata ka nagu praegu." Ja see on ka põhjuseks, miks Jessica nii väga tahab Kyle'i jaoks olemas olla. Aga nüüd, kui ta tahab oma väikevenna jaoks vanem õde olla, tal seda eriti teha ei lasta.