Loading...

Sayer astus noortekeskuse uksest sisse ning võttis suuna ülemisele korrusele, kui pidi toimuma Jessica tantsutund pisikestega. Noormees ei olnudki teda tegelikult veel õpetajana näinudki. Vaevalt ta seda tänagi näeb, sest ta ei hakka neidu segama, vaid ootab ilusti trenni lõpuni ära. Jõudnud teisele korrusele, leidis ta, et pole ainuke, kes ootab. Mitmed lapsevanemad olid samuti juba ukse taga. Ilmselt pidi treening peagi lõppema. Rufus vaatas korraks kella ning nõjatus siis vastu seina. Ta kandis musti teksasid, madalama säärega militaarstiilis saapaid, musta Skilleti t-särki, eest lukuga halli pusa ja selle peal omakorda musta nahktagi, mille ta enda kapist välja oli otsinud.

OT: Jes ; )

Jessica oli tantsutundi lõpetamas. Tema tunnid olid lihtsa ja ühesuguse ülesehitusega - soojendus, põhitrenn, jõuharjutused, venitamine ja lõpusirutus, millele järgnes plaksutamine, millega lapsed justkui iseend kiitsid. Umbes kümne minuti pärast kõlaski saalis käteplagin. Pisikesed pidasid sellega omaette võistlust, et kes plaksutab kõige kõvemini. Trenni lõppenuks kuulutanud, paterdasid lapsed kõrvalruumi, kus nad riideid vahetada said. Kuna Jessical polnud kiiret kuhugi, vahetas ta rahuliku muusika, mida ta venitamise ajal kuulata eelistab, ühe rütmikama loo vastu, et üht vabakava läbi proovida. See ei olnud tal veel päris valmis, aga tal oli selle lõpetamiseks ja puhastamiseks piisavalt aega.

Kui kinnise ukse tagant viimaks palju samme ja plaksutamist kuulda oli, hakkasid kõik lapsevanemad kuskile liikuma. Ilmselt riietusruumi. Vähemalt sellise järelduseni jõudis Sayer. Ta pani enda mobiili ilusti tagasi taskusse ning jalutas siis saali poole. Jõudnud ukse juurde, tõmbas ta selle vaikselt lahti ning vaatas sisse, leides eest Jessica, kes üksinda terve saali oli vallutanud. Noormees ei öelnud midagi, vaid astus vaikselt ruumi sisse ning toetas ennastu vastu uksepiita, silmad kindlalt neidist jälgimas.

Jessica oli oma poolelioleva kavaga alles päris alguses, kui saaliuks lahti tehti. Tema pilk on tantsimise ajal üldiselt koguaeg peeglis, et enda keha liikumisel kenasti silma peal hoida. Näinud ukse avanemist, mida tuli trenni ajal üpris tihti ette, sest uudishimulikke ikka leidus, kes kõik trenni pealt näha tahtsid, viis Jessie automaatselt pilgu peegli sinna nurka, kust ukse peegeldus oli, katkestamata tantsu. Udukogusena paistis see noormees talle, kes end seal uksepiitade vastu toetas, ent siiski nii äratuntav. Jessica naeratas tahtmatult ja nii väga kui ta ka poleks tahtnud kohe selle noormehe poole joosta, tantsis Jeanette oma kava ära, nii palju kui tal seda olemas oli. Seejärel jalutas ta puldi juurde ning pani muusika vait. Keeranud end täielikult Sayeri poole, ei teinud Jes muud, kui ainult naeratas ja vaatas oma kihlatut. Selles, et Sayer kunagi ette ei hoiata, kui koju tuleb, on omamoodi võlu. Ei mingit ootusärevust. On ainult igatsus ja siis ühtäkki Jessie avastab, et siin ta nüüd on.

Tantsimise peale oli Jessical kohe kindlasti annet. Selles pole Sayer kordagi kahelnud ja nüüd sai ta veel selle kohta ka kinnituse. Noormees ootas ja vaatas rahulikult, kuni näitsik poole laulu ajal lõpetas ja muusika kinni pani. Rufus vaatas tüdrukule naeratades otsa ning jalutas tema juurde, pannes enda käed ümber Jessie, et teda tugevalt emmata. See oli alati koju tulemise juures kõige magusam hetk. Alles siis oli tunne, et näed olengi kodus. Selle edasi ja tagasi käimisega on mees juba ammu aru saanud, et kodu ei ole mingi koht või hoone, vaid need inimesed ja mälestused, mis seal on. Vajutanud tüdruku pealaele ühe suudluse, astus ta neiust sammukese eemale. "Ma ei ole sind juba ammu tantsimas näinud, aga sa oled selles endiselt suurepärane. Silm puhkab kohe," lausus noormees, "ma loodan, et ma su trenni ei seganud, aga see ukse taga ootamine oli nagu narritamine, kus sa tead, et see mida sa tahad on nii lähedal, aga no kätte ei saa." Sayer vaatas enda kihlatule otsa ning lükkas parema käega tüdruku näole langenud juukse salgu tema kõrva taha, libistades seejärel õrnalt enda sõrmega Jessie oimukohast lõuaotsani, kust ta kergelt kinni võttis ja näitsiku pead pisut tõstis, et tema huultele üks suudlus anda.

Jessica muigas Sayeri kommentaari peale. "Aitäh," sõnas ta siis. Sayeri arvamus tähendas talle palju, vaatamata sellest, et Say ei tea tantsimisest mitte midagi. Aga vähemalt sai Jes kinnitust, et kava on tal vähemalt nii puhas, et inimene, kes tantsimisest midagi ei tea, seda ikkagi naudib. Komisjoni ette Jessie veel minna ei julgeks - ta ei tantsi seda veel nii nagu ta seda enda peas teeb. Mis veel tantsimisse puutub, siis alles nüüd nägi Sayer Jessicat tegemas seda, mida ta tegelikult armastab- cheerleading pole päris see, mida Jes silmas peab, kui ütleb, et ta armastab tantsida. "Sa oleksid võinud vabalt sisse tulla, mind poleks see seganud," lausus Nette. Tegelikult, eks mingi ärevus oleks sees olnud küll, aga ta suudab sellest üle olla. Kui ta peab trenni andma, siis, nii kurb kui see ka pole, Sayer peab ootama. Jessie vaatas ainiti Sayeri silmadesse, kui noormees tema juuksesalguga tegeles. Ta naeratas kergelt, kui Sayer oma sõrme mööda Jessie põske vedas kuni see naeratus temalt suudlusega minema pühiti. "Ma lähen vahetan riided ära," lausus Jessica vaikselt pärast lühikest suudlust, "ja siis olen ma täielikult sinu päralt."

"Sind võibolla poleks, aga neid väikeseid küll," muigas noormees. Ta ei taha ju neid ometi hirmutama hakata ja pealegi on väikestel kalduvus uute inimeste ees eputama hakata. Seega oleks ainult Jessica elu raskemaks teinud. "Olgu, ma ootan sind trepi juures," lubas Sayer. Noormees saatis neidu pilguga ning jalutas siis suurest saalist välja. Sättinud end ühele pingile istuma, urgitses tüüp taskust enda mobiili, sest see hakkas vaikselt surisema. Ta võttis kõne vastu, sest helistajaks oli tema toakaaslane, kellel polnud ilmselgelt midagi teha.

Jessica kehitas õlgu:"Neil olekski publikut vaja. Õnneks varsti tulebki neil esinemine, aga ma tahaks enne seda nad ikkagi väiksema publiku ette ka saada." Justnimelt sellepärast, et näha, kas nad suudavad eputamata kenasti kava ära teha või tuleb välja, et mõni lausa kardab esineda ja tõmbub lava peal krampi. Jessie ise on siiski üks neist, kes tähelepanu keskpunktis end väga kohmakalt tunneb. "Ma püüan ruttu teha," lausus Jessie. Ta vajutas Sayeri huultele ühe kiire musi, haaras aknalaualt oma käekoti ja puldi küljest iPodi, ning läks siis riietusruumi, kus ta trenniriided tumesiniste teksade ja helesinise pika kaelusega kampsuni vastu vahetas.Ta tõmbas oma nahktagi ka peale ning pani poolsaapad jalga. Tirinud patsikummi peast, suskas ta selle spordikotti ning kammis juuksed ära. Kui juuksehari ka tee spordikotti leidis, tõmbas Jes spordikoti luku kinni ning asetas selle rihma endale õlale. Ta sättis oma käekoti sanga randmele ning astus siis riietusruumist välja. Ta liikus trepi juurde, kus Sayer teda ootas.

Sel hetkel kui Jessica nähtavale ilmus, lõpetas Sayer just enda kõne ja libistas mobiili tagi taskusse, olles selle eelnevalt hääle peale tagasi pannud. "No, see käis kähku," muigas noormees ning tõusis pingi pealt püsti, "ma võin su trennikoti võtta, et sa ennast väga koorma eeslina tundma ei peaks." Sayer sirutas enda käe välja, oodates Jessie kotti. Imelik oleks jalutada kaks kätt taskus, samal ajal, kui su tüdruk lausa kahte kotti kannab. "Kuhu me üldse läheme?" küsis Say, kui nad trepist alla jõudsid ja uksest väljusid. Milestone'ide juurde ei ole ta väga teretulnud ja Sayeri juures ei ole neil kuskil mujal olla kui elutoas, sest Kylie on tema toa okupeerinud.

"Eksole," muigas Jessica. Tavaliselt tal nii kiiresti ei lähe, sest kui asi puudutab riiete vahetamisesse pärast trenni, siis meeldib talle uimerdada. Aga kui Sayer ootab, siis ei tule uimerdamine kõne allagi. Jeanette ulatas spordikoti Sayerile, kui ta nii lahkelt oma abi palus. Oleks abi palumata ka selle koti enda kanda saanud, selles osas on Jessie väga lahke. "Kõigepealt ma viiks oma asjad Lizzie juurde ära ja siis..." jättis Jes mõtte pooleli jätkates seda hetk hiljem, "kui sul paremaid plaane pole, siis sinu poole." Jessie pole juba päris tükk aega Tremblayde juures käinud.

"Mmm...ma vist ei ole seal väga teretulnud vähemalt Joe poolt. Viimane kord ei läinud just kõige paremini," lausus noormees, sättides enda käe ümber neiu piha, kui nad jalutama hakkasid. Loodetavasti ei ole ta hetkel Tree Hillis või kui on, siis Sayer peaks temaga natuke rääkima võibolla. Kunagi ammu kui muru veel rohelisem oli ja taevas sinisem said nad päris hästi läbi ju. Ja siis hakkas kõik vaikselt alla mäge minema. "Minu juures peame ilmselt elutoaga leppima, sest minu tuba on nüüd vist juba pigem Kylie oma," muigas Sayer, aga küll nad hakkama saavad.

"Kui Lizzie juhtub praegu kodus olevat, siis vaevalt ta sind nähes õnnetu on, niiet oled küll teretulnud. Ja Joe pärast pole vaja muretseda, kui ta mingit üllatusvisiiti jälle ei korralda, siis teda pole," lausus Jessie. Ja kui ta ka on kodus, pole ka vaja muretseda - Joseph on pärast viimast intsidenti tuure väga palju maha keeranud. "Ilmselge märk sellest, et peaks oma kodu hankima," muigas Jessie, "suhteliselt totter, et meil kuskil olla pole." Residentsis saaksid nad olla küll - Sayeriga koos olles Jessie seda ei karda, et Albert midagi üritaks, aga imelik on sinna minna pärast seda, kui pole seal nii kaua aega käinud. Tõsi, vaheajal ta käis seal väga tihti Cecilia pärast, aga seda siiski siis, kui oli oma noorema venna käest kinnitust saanud, et Albertit pole kodus.

"Heh, tal pole minu jaoks aega. Tal nüüd ju Daniel jälle peas," muigas noormees. Loodetavasti püsivad nad nüüd ilusti koos, sest tüdrukut uuesti maha jätta oleks Danieli poolt suhteliselt nõme. "Tegelikult ma peaks vist selle jama Joega kunagi ära klaarima. Meil on siiski ühised sõbrad ja pealegi on sul ilmselt nõme siin vahel olla," lausus Sayer, kohendades kergelt Jessica trennikotti, mis tema õlal oli. "Mnjah, aga sellega läheb veel aega ilmselt," pidi Rufus tunnistama, sest temal küll nii palju raha ei ole, et neile midagi elamiskõlblikku soetada. Võibolla kui kogu suvi töötada, siis saaks isegi mingi korteri Westside'i, aga ilmselt peaks seda kõvasti tuunima. Noh, see osa mehele meeldiks. "Vähemalt on meil seegi," turtsatas Say.

"See, et tal Daniel on, tähendab, et mul on nüüd sellised kokandusskillid, mida ma unes ka ei osanud näha," lausus Jessie muiates, heites korraks pilgu Sayerile, "muidu tuli Lizandra pärast kooli koju, tegi toidu valmis ja läks tööle. Nüüd on söögitegemise asemel Danieliga koos ja mina pean ise hakkama saama. Niiet mulle see Daniel täitsa meeldib, mõjub mulle hästi." Joe koha pealt ei oska Jessica kunagi midagi öelda. Joseph on ta sõber, kes ei tahaks tegelikult rohkemat olla ja seda juba enne seda, kui Jes Sayga tuttavaks sai. Aga nüüdseks on Joe juba maha rahunenud. Aru saanud, et Jessie't ei saa. "Mulle tundub, et Joe on minu osas alla andnud ja niiöelda kaotusega leppinud. Ma ei tea kas on mõtet see teema uuesti üles tõsta. Võib-olla peaks hoopis tegema näo nagu midagi poleks olnud," mõtiskles Jes. "Tead, suvel oleks päris vägev sinu metsamajakeses elada," lausus Jessie.

"See on küll nüüd hea uudis," muigas noormees. Järelikult nad ei jäägi tulevikus nälga ja ei pea ainult valmistoitu ostma. Tore, et Jessica, Lizard ja Daniel kenasti kolmekesi hakkama saavad. Loodetavasti ei tunne tüdruk ennast väga üksikuna, kui Liz ja Dan pidevalt tema ees on. Rõõmus paarike nagu nad on. Mis puutus Joesse, siis selle koha pealt ei oska Sayer midagi kosta. Asjad läksid natuke nihu lihtsalt. "Eks ma pean ennast siis järgmine kord kenasti üleval," lubas Rufus. Loodetavasti see läheb ka nii. "See on küll üks hea idee," arvas Sayer. Polegi viimastel suvedel seal nii sagedaselt käinud nagu varem.