Palun rahu!

"Siis jõudsite järelikult õigesse kohta. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et ei leidu inimest, kes lahkuks siit halvema enesetundega," rääkis Alejandro. Kui naine mainis arvutiga töötamist, oli Alejandrol kohe järgmine küsimus varuks. Õigemini meeldib talle ise erinevaid variante pakkuda, et näha, kas läks täppi. "Te töötate raamatupidajana?" oletas mees. Selline töö koormas päris korralikult õlgu, selga ja silmi. Ale ei suutnud seda ettegi kujutada, et tema peaks päevast päeva arvuti taga istuma ja mingite numbritega tegelema. Tema oli harjunud rohkem liikuma.

Iseasi, kui kaua see hea tunne kestab. Küsimuse peale tahtis Sith pead raputada, kuid sai end enne pidama - esiteks oleks see totakas välja näinud, teiseks oleks ta massööri seganud ja kolmandaks ehk oma laka lahti loksutanud, mis poleks ei talle ega mehele kasulik. Seega vastas ta lihtsalt: "Ei, ma püüan kirjandusmaailmas laineid lüüa ja mõrvan oma tervist aeglaselt." Sest nii see oligi. Varsti hakkavad migreenihood, sest ta vahib pidevalt ekraani, olgu seal tekstitöötlusprogrammi aken või mõne sarja episood. "Kirjanikud on ju enamjaolt kõik suitsiidsed." Kes valab oma hinge raamatusse ja saab selle läbi otsa, kes tapab end kirjutamise kui protsessiga... Ja lõõgastav massaaž oli temast vähemalt selle pinge võtnud, et ta enam oma jonnivat meestevihkamist ei käianud, vaid üsna normaalselt massööriga suhtles. Jippii.

Et siis kirjanik? Seda poleks Alejandro küll ära arvata osanud. Nägu talle küll kuidagi tuttavana ei tundunud. Võimalik, et naine oli alles oma kirjanikukarjääri alguses. Alejandro ei teadnud sedagi, kas tegemist oli kohalikuga. "Olete juba mõne raamatu ka avaldanud?" uuris mees edasi. Lugeda talle vabal ajal isegi meeldis. Võiks ju isegi päris huvitav olla mõne kliendi teosega tutvuda. "Seda olen minagi kuulnud, et kirjutamine võib äärmiselt stressirohke olla. Tähtis on mitte üle pingutada, vaid endale ka puhkuseks piisavalt aega võimaldada," kommenteeris Ale seda suitsiidijuttu, käed liikumas naise seljast pisut allapoole.

"Eh, kui keegi üldse tahaks mu kirjutisi, aga siiani on kõik jalaga tagapoolde andnud ja uksest välja saatnud," tegi Sith pisut kibedamat häält, väljendamaks oma arvamust kirjastuste kohta. Hinganud sügavalt välja, taastas ta oma massaaži nautiva oleku. "Rebid end pooleks ja ütlevad, et sorri, see pole päris see, mida me otsime. Kirjanikud, vähemalt need, kes on avaldatud, panevad tükikese oma hinge teostesse, eh, luuletajad teevad sama, ja füüsiline koormus pole vaimse kurnatuse kõrval midagi... arvan mina," rääkis ta, lisades viimase pärast pausi, veendumaks, et oleks selge - tegemist on ainult tema arvamusega. "Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kuidas Camus ja Dostojevski puhkasid. Vist läksid ja jõid, kui see mingi puhkus on. Seda ju kirjanduse ajaloos ei õpetata." Küll ta juba teadis, ta oli filoloogia kõrvalt pidanud ka kirjandust õppima, sest inglise keele ja kirjanduse õpetaja eriala eeldas ka seda.

"Kui kohe kirjutisi vastu ei taheta võtta, ei tasuks veel meelt heita ja alla anda. On küllalt kuulsaid kirjanikke, keda alguses jutulegi ei võetud, aga praeguseks suplevad raha sees," rääkis Alejandro. Kõik oli ju võimalik. "Ühel päeval nad veel kahetsevad ja siis on juba kellegi teise kord irvitada," lisas Alejandro. Võib-olla oli ta liiga optimistlik, kuid Ale tõepoolest uskus, et kui midagi väga tahta, siis ühel hetkel ikka saab - sel juhul muidugi, kui pole tegemist millegi ulmelisega. Naise jutt kõlas muidugi loogiliselt, sest mõnikord oli vaimne pingutus isegi hullem kui füüsiline. "Ju siis neil olid omad meetodid, mis pole eriti avalikkuse kõrvu jõudnud," oletas mees.

Oo kui väga meenutasid massööri sõnad talle Chadi sõnu, kui ta kutile oma plaanidest rääkinud oli... "Puhkusest ei räägita tõesti nii väga," sõnas Sith ainult selleks, et mõtteid Chadilt mujale saada, "aga teada on, et kirjanikud kasutasid oma teoseid selleks, et end maandada. Näiteks Goethe pani oma tegelased jooma, kui seda ise teha tahtis, ainult selleks, et ta reaalsuses ei jooks. Ja kui ta end ära tappa tahtis, tappis ta hoopis Wertheri - õigemini lasi Wertheril end tappa." Sellised detailid jäid talle loengutest alati paremini meelde ja neid oli põnev rääkida ka.

"Pingete maandamiseks on palju erinevaid võimalusi, aga seda, mis teie just rääkisite, olen minagi kuulnud. Lisaks enda maandamisele kirjutatakse palju ka oma unistustest, mis suure tõenäosusega kunagi ei täitu - just seda pean mina kirjanikutöös kõige masendavamaks lisaks kogu sellele vaimsele ja füüsilisele pingele, mida loometöö tekitada võib," rääkis Alejandro. Raamatutest eelistas tema tavaliselt reaalsuses püsivaid teoseid. Tema arvates ei kannatanud erinevatel põhjustel lugemist näiteks ulme/fantaasia või romantika, kui mõni üksik erand välja arvata. Küll aga meeldivad talle ajaloolised romaanid.

Ja ongi ühine teema leitud. "Sedan'd küll," nõustus Sith osaliselt, "aga mina soovitaksin nendel täitmatute unistuste jahtijatel leida sellised unistused, mida täita saab. Kirjapanduna on ta tõesti natuke jama, aga see, kes neid unistusi kordi üle loeb ja halab, on äpu." Ju siis ei kirjutanud ta nii psühholoogilisel tasandil, et oskaks neis filosoofilistes ja melanhoolsetes kirjanikes iseend näha, aga kõik ei pidanudki sel tasandil olema.

"Aga millest siis teie kirjutate, kui tohib küsida?" uuris Alejandro. Täitumatud unistused need vaevalt olid. Naise näo põhjal ei osanud Alejandro küll midagi oletada. Ei olnud ta ju mingi ennustaja ega hiromant, vaid kõigest üks tavaline massöör, kes on alles oma karjääri alguses. Mis aga puutus tema unistustesse, polnud Ale ikka veel loobunud mõttest avada kunagi enda isiklik massaažisalong. Selleks oli tal muidugi kõvasti raha vaja, kuid noormees uskus, et varem või hiljem teeb ta ikkagi oma unistuse teoks.

"Millest tuju tuleb," sõnas Sith. Polnud ju mingi saladus, millest ta kirjutas, sest memuaarid need polnud. "Peamiselt siiski sellist fantaasiarikkamat kraami, ulmet ja värki, sest mulle meeldib pigem ise maailmu luua kui oma ideid sellesse maailma mahutada üritada. Alati ei ole see lihtsalt võimalik." Sest see maailm on vahel liiga vaenulik või liiga monotoonne. Pealegi meeldis talle tema enda reegleid kehtestada.