Just like a movie

Ootamatult selgus, et õppejõud oli haigestunud ning kaks viimast loengut jäid seega täna ära, mis omakorda tähendas, et Chad jõudis Tree Hilli tagasi varem kui tavaliselt. Kuna Anna peaks veel mõnda aega tööl olema, sai noormees hea võimaluse talle 'väikene üllatus' valmistada. Mõne päeva eest oli mees Anna korteri varuvõtme pihta pannud, lasknud selle järgi teha ning võtme siis märkamatult vanasse kohta tagasi poetanud - kõik see tema geniaalse plaani teostamiseks.

Tänase õhtuga oli noormees kõvasti vaeva näinud. Esiteks tuli tal väike poetiir teha, siis magamistuba ära kaunistada ning lõpuks veel iseennast peatseks üllatuspommi õhkamiseks vaimselt ette valmistada. Tuppa sai veetud hulgaliselt lõhnaküünlaid, ei puudunud ka suur roosidega täidetud vaas ega šampanjapudel. Ruum oli hämar ning taustaks mängis vaikne romantiline muusika - täpselt nagu mõnes filmis. Jäi vaid loota, et ta kogemata üle ei pingutanud.

Kui kella vaadates selgus, et Anna saabumiseni on jäänud vaid loetud minutid - kui ta muidugi otse koju tuleb -, sättis Kevin ennast mõnusasti voodile pikali, vasak käsi mugavalt kuklale toetatud. Noormehel polnud mingisugust aimdust, mida Anna selle 'toreduse' peale siin kosta võiks, kuid ehk mõne minuti pärast saab teada...

To my darling

Annal jagus täna tööd pooleks tunniks rohkem, mis tõttu sai ta hiljem ka sealt tulema, andes sellega Chadile rohkem aega ettevalmistusteks. Juhul kui tavaliselt kõndis näitsik õhtul jala koju, siis täna oli ta selleks liiga läbi ning kutsus endale sellepärast takso. Poole kuue ajal oli jõeäär täis nii jalakäijaid kui ka autosid, mis tõttu kulus Veronical peaaegu 20 minutit, et koju jõuda.
Tasunud taksojuhile väikese boonusega ära, avas ta alt maja ukse ning lasknud uksel enda selja taga kinni vajuda, võttis näitsik ühte kätte posti ning vaiksel sammul lonkis ülesse korteri poole. Sellistel õhtutel kuluks vägagi ära elamine esimesel korrusel või keldris. Vähe astmeid, vähe treppe. Kohe kõvasti vähem.
Umbes kolm minutit enne kuute kostus Anna korteriukse taga võtmetega kolistamine, kui näitsik püüdis õige võtme õigesse auku saada. Õnneks õnnestus see tal üllatavalt kiirelt ning peagi kolistas tüdruk juba esikus. Enda mantli nagisse pannud, posti koos kotiga selle alla, kõndis Veronica saapaid jalast võttes köögi poole, et endale midagi suhu pista. Väga kaugele ta ei jõudnud, kuna tema kõrvu kostus vaikne muusika. Naabrid on muutnud enda muusikamaitset? Vaevalt. Tüdruku korteri seinad on helikindlad.

outfit

Chad võpatas kergelt, kui ta kuulis, kuidas uks avanes ning Anna sammud järjest lähemale tulid. Mees lamas oma asendit muutmata ikka veel voodi peal, kavatsemata enne püsti tulla, kui Anna uksest sisse astub. Arvatavasti oli ta nüüdseks juba ära taibanud, et pole korteris üksi. Chad lootis, et näitsik vaatab ikka enne magamistuppa, kui paanikasse satub ja politseisse helistab, teatades, et keegi on tema korterisse sisse murdnud... See rikuks nende ilusa tulevase õhtu ära ning Kevinil läheks siis arvatavasti terve igavik, enne kui ta jälle midagi sarnast korraldada suudaks. Kohendanud natuke oma särgi kraed, suunas noormees pilgu ukse poole ning üritas oma näole sellise toreda ilme manada, mis näitsikut ära ei ehmataks.

Olles nüüd vägagi veendunud, et muusika tuli korterist seest, kõndis Anna vaiksel sammul tagasi esikusse, võttes riidekapi nurgast puust vana pesapallikurika, millega näitsik oli kunagi koos enda isaga mänginud. Igasuguseid hulle on Westside's ning hetkel ei oleks ta absoluutselt osanud arvata, et see on Chad. Tüüp pidi olema koolis. Ise ta oli veel Ronnie'le üleeile rääkinud, kui pikk päev tal täna on. Enda saapad kuhugi elutoa, esiku või trepi juurde jätnud, kõndis neidis vaiksel sammul ülesse. Ta kontrollis üle nii vannitoa kui ka enda riidekapi, ennem kui jõudis magamistoa ukse taha. Vaikselt sissehinganud, keeras ta nupust ukse lahti, tõstes samal ajal kurika õlale. Igaks juhuks valmis. Politsei kutsumine ei tulnud Annale isegi pähe ning ilmselt tuli see momendil pigem kasuks. Märganud, et voodil istub Chad, oleks näitsik peaaegu südamerabanduse saanud. Ta võpatas märgatavalt, astudes sammukese tagasi. Ta suutis Vernicat nii üllatada kui ka ehmatada.

Chad oli hiirvaikselt ega liigutanudki ennast, kui ta kuulis ukse avamist. Peagi seisiski Anna täies hiilguses ukse peal, pesapallikurikas õlal. Oih, ta oli vist tõepoolest oma tänase ettevõtmisega üle võlli keeranud. Mees polnud kunagi Annat nii vapustatuna näinud. Ja see siis pidi olema tema ilus üllatus? Kui Chad taipas, kuidas ta suu oli ammuli vajunud, turtsatas noormees naerma. Ilmselt oli see näoilme idiootne. Suutnud lõpuks ometi toibuda ning naermise kontrolli alla saada, muutus Kevin tunduvalt tõsisemaks. "Tere, kallis," lausus ta lõpuks. "Vabandan, kui su kogemata ära ehmatasin - midagi sellist polnud mul plaanis," jätkas ta, silmad näitsiku omadele kinnitunud.

Anna langetas kurika enda õlalt, jättes selle lihtsalt näppude vahele rippuma. Kuna kurikas toetas otsaga põrandale, toetas neidis oma korda külmrelvale, kui seda on võimalik nii nimetada. Teoreetiliselt oleks. But who the hell knows. "Hei," tervitas Veronica õrnal naeratusel noormeest vastu, kui oli suuremast üllatusest ja šokist toibunud. "Pole hullu ... ma ei peaks olema nii paranoiline ... seega peaksin mina pigem vabandust paluma ... nii siis ... vabandust, et sulle peaaegu pesapallikurikaga kallale tulin," lisas ta vaikselt. Sellegi poolest on Chad ära teeninud ühe vobaduse vastu kukalt. Nii ei tohi inimest ära ehmatada ja veel tema enda korteris. Enda tuppa uuesti sisse astunud, jättis Anna kurika ukse taha nurka. Tüdruk toetas ennast kergelt vastu uksepiita, leides alles nüüd hetke ringi vaadata. Nähes, kui suure töö Chad oli ära teinud, ilmus näitsiku suule veel üks naeratus. "Nii, et siis sellepärast ma leidsingi su lukustatud korterist ... see on imeline," sõnas Anna hetke pärast, viies enda silmad uuele ringile. Kõik need küünlad, roosid, muusika ning hämar valgus.

Chad ohkas kergendatult, kui kadus viimanegi võimalus, et Anna talle kurikaga virutab. Isegi kui ta poleks seda näitsikust uskunud, ei saa kunagi olla täiesti kindel - naised olid ettearvamatud. Kui Chad oleks aga varem teadnud, et ta selle muusikaga Anna niimoodi ära hirmutab, võinuks ka ilma hakkama saada. Romantikat oli niigi piisavalt. Sellest hoolimata püüdles Chad alatihti täiuslikkuse poole. "Sinul poleks küll tarvis vabandada, aga kui sa seda juba tegid, siis võtan vastu," muigas noormees kergelt. Kevini pilk kinnitus näitsikule, kes nüüd toas ringi vaatama hakkas. Anna naeratus tekitas temas julgustava tunde - vähemalt oli ta tüdruk veel praegu toimuvaga rahul. Muidugi ei olnud see kaugeltki mitte kõik, kuna õige varsti pidi Chad lagedale tulema millegi veel šokeerivamaga. Enne pidi aga Veronicale piisavalt aega andma, et ta sellest eelmisest üllatusest täielikult toibuda jõuaks. "Isegi kui meil ei peaks praegu olema midagi tähistada, tahtsin, et tänane õhtu kujuneks eriliseks. Tule nüüd siia," sõnas noormees, näol kerge naeratus.

Arvestades fakti, et näitsiku korterisse murti sisse paar kuud peale selle ostmist ja lõplikku viimistlemist, ei ole midagi imestada, et Anna hoiab ukse kõrval kapis pesapallikurikat ning on nõus sellega virutama ükskõik kellele, kui miski peaks tema pesakeses valesti olema. Westside'l elab ikka igasugust rahvast. Kõigeks peab olema ettevalmistanud. Eriti veel siin linnaosas. Nagu elaks Detroidis või Brooklynis.
Lasknud enda silmadel teha toas juba kolmandat või koguni neljandat tiiru, suul endiselt õrn naeratus, lükkas Anna ennast peagi uksest eemale, lastes sellel enda selja taga kinni vajuda, kõndis tüdruk voodini, millel Chad lamas. Mõni tunneb ennast ikka väga koduselt. "Või nii ... kes oleks osanud arvata, et kuskil nende lokkide ja siniste silmade taga on peidus üks romantik ... eriti veel Sommersite poolel," muigas Veronica õrnalt, istudes algul voodiservale, lastes ennast peagi vaikselt sellili. Enda rohelised silmad toalaelt noormehele pööranud, naeratas näitsik talle hetkeks õrnalt, jäädes lihtsalt vaikides poissi vaatama.

Vastupidiselt Westside'ile oli Chadi elukoht Eastside'il küll üsna ohutu. Kes ikka julgeks linnapea majja sisse murda? Pealegi oli nende pere suur ning sellist olukorda, et mitte kedagi poleks kodus, tuli ette ikka tõeliselt harva - see on ka üks põhjus, miks Chad eelistas oma tüdrukuga aega veeta põhiliselt Anna korteris. Siin ei olnud inimesi, kes saaksid passida, mida nad teevad, või mingil muul moel närvidele käia. Pealegi tundus Anna korter Chadile palju hubasem kui Sommersite suur majalahmakas.
Muidugi tundis Chad ennast siin koduselt - ta veetis Anna juures peaaegu sama palju aega kui omas kodus, aeg-ajalt isegi rohkem. "Usu või mitte, aga ma olen kõige romantilisem Sommers üldse," hakkas Chad naerma. Kui Anna tema kõrvale tuli, nihutas noormees ennast talle veidi lähemale ja pani ühe käe ümber tüdruku. "Kuidas tööpäev oli? Väga väsitav?" tundis Kevin huvi. "Muide, ma tegin sulle süüa ka. Ja enne, kui sa grimassitama hakkad ja oma eelarvamustega lagedale tuled, tea, et need on täiesti söödavad tikuvõileivad."

Chad veetis tõesti kohutavalt palju aega Anna korteris, kuid näitsikul polnud midagi selle vastu. Talle meeldis see. Kuigi õppimine samal ajal kui noormehel on tuju kedagi kiusata - seda küll eriti õppimiseks kutsuda ei saa. Aga see oli nende pisikene pesa. Nende oma vaikne koht, kus nad said segamatult kahekesi olla. "Või nii ... I found it really hard to believe, aga samas kuna mul puudub informatsioon teiste Sommersite kohta, kuna nad pole sellist informatsiooni minuga jaganud, siis pean ma vastutahtmist sinuga nõustuma," muigas Anna õrnalt, silmitsedes Chadi siniseid silmi. Talle õrnalt naeratanud, nihkus näitsik poisile lähemale, olles põhimõtteliselt Kevini kaisus. Nüüd sai rahulikult tüüpi padjana kasutada, kuid mitte praegu. Tõusnud küünarnukile toetuma, lükkas Anna enda pikad pruunid laines juuksed ühele küljele, kinkides noormehe huultele õrna suudluse. "Nagu oleks uuesti lasteaeda sattunud. Lihtsalt hullumaja, aga vähemalt nüüd on mul võimalus rahulikult hingata ja vaikust nautida ... mingil määral," turtsatas Veronica endamisi, mõnuledes täiega Chadi kaisus. Tüüp oli siiski ühe suur soe pehme karu. "Või et kohe tikuvõileivad ... nii uhket õhtusööki poleks ma kuidagi osanud oodata," hakkas Anna õrnalt naerma, kui Chad mainis, et tegi neile õhtusöögi. Tüdruk peaks kohe kindlasti andma tüübile mõne tunni köögis. Pigem paarkümmend.

Anna sõnade peale turtsatas Chad naerma. Tõsi, sellist jutuajamist polnud Annal ühegi teise Sommersiga olnud, kuid Chad oli enda väljaütlemises vägagi kindel. "Ma kujutan oma peas isegi ette, mida Matt selle peale öelda võiks, kui ma talle meie tänasest õhtust räägiksin - ma olen kas peast segi läinud või liiga armunud, sest normaalse inimese jaoks oleks seda kõike vist liiga palju. Aga ma ei tea, kumb variant sulle rohkem meeldib," rääkis Kevin lõbusal toonil. "Temale annaksingi meie peres romantilisuse osas teise koha. Mulle tundub, et nad sobivad Danielaga sama hästi kokku kui mina sinuga." Oma suudluse võttis Chad rõõmuga vastu, kuigi see jäi praegu natuke lühikeseks. Küll aga sai ta end sellega lohutada, et suurem osa õhtust on alles ees. "Jah, natuke rahu sa tõepoolest saad, kuid ära liiga palju küll sellest looda," muigas noormees, võttes ühe Anna juuksesalgu oma sõrmede vahele, et sellega mängida. Chad ei suutnud kunagi liiga kaua aega vait olla. "Ära naera midagi. Need on head, ausalt," sõnas tüüp pisut tõsisemal toonil, et tema sõnad usutavana kõlaksid. "Olid kohe nii head, et ma pidin hoolega ennast tagasi hoidma, et mitte pooli neist ära süüa," lisas ta väikese kulmukergituse saatel.

Anna muigas õrnalt, toetades enda pea Chadi rinnale. Mõnus oli nii olla. Lihtsalt lamaskleda ja mitte midagi teha. "Mmmm.. teine kõlab paremini, kuigi mõlemad on üsna tõenäolised. Pealegi iga armunud inimene läheb mingi hetk peast segi," lausus Veronica vaikselt, jälgides tüübi silmi ja üldse kogu nägu. Eriti veel miimikat. Matt ja Daniela sobisid tõesti hästi kokku. Nad olid nii erinevad, aga samas nii sarnased, et lihtsalt pidid kokku kuuluma. Väga armas. "Mul on endiselt see pesapallikurikas alles, seega juhul kui sa hakkad mulle liiga palju närvidele käima, siis ma ei karda seda kasutada," turtsatas näitsik kergelt. Loomulikult ei läheks ta kellelegi kallale, kuid hoogu saab sellega küll anda ning kedagi tagant lükata. "Kokk ei väsi ennast kiitmast? Tavaliselt on küll vastupidi," maigutas Ronnie lõbusalt suud, sättides ennast vägagi mugavalt Chadi kaissu. Enda pead tüübi rinnal hoides, kuulis ta hästi tema südametukseid.

Ka Chadile meeldis kõige rohkem lihtsalt Anna kõrval pikutada ning kõik muud mõtted enda peast välja visata. Nii oli lihtsalt kõige mugavam. Praegu ei saanud ta aga endale sellist luksust lubada, kuna paratamatult rändasid mõtted tänasele teisele väljakutsele, millest tüdrukul veel aimugi polnud. "Kas sina oled peast segi?" uuris Chad, huuled kergeks muigeks kaardunud. Enda kohta ei osanud ta midagi öelda. On ju teada, et ükski tõeline segane ennast tavaliselt ise segaseks ei pea. "Ma pole sulle veel põhjust andnudki, aga juba sa ähvardad," hakkas Kevin naerma. Teadis temagi, et Anna midagi sellist ei teeks, aga naerma ajas ikkagi. "Sa ei usu mind ikka veel. Aga olgu, varsti hakkad uskuma," lubas noormees, mõeldes oma sõnu vägagi tõsiselt. "Kui sa mul praegu nii mõnusalt kaisus ei oleks, läheksin kohe kööki, et sa hiljem oma sõnu süüa saaksid," lisas ta, kerge naeratus näol. Kohe miski ei tõmmanud teda praegu köögi poole.

"Defineeri 'peast segane'. Mõne tüübi napakus on teise tüübi normaalsus. Kõik on suhteline," muigas Anna õrnalt. Tahtmatult meenusid talle keskkooli filosoofia ja füüsika tunnid. Neid kahte ainet andis üks ja sama õpetaja, kes leidis, et füüsika on filosoofia matemaatiline tulem. Füüsikalised avastused on ka algul ühed kindla vastuseta küsimused, kuhu sobiks lahendiks peaaeg kõik meie ümber ning tänu erinevatele arvutustele leitakse viimaks lahendus. Vähemalt selline oli Anna õpetaja arusaam. Kui normaalne ja reaalselt võimalik see on, who knows for sure.
"Lihtsalt panen reeglid paika, et sa mul siin väga palju omaloomingut tegema ei hakkaks," muigas Anna õrnalt. Toetanud enda keharaskuse mõlemale küünarnukile, hoides enda üle keha üleval, kinkis näitsik veel ühe õrna suudluse Kevini huultele, mis seekord oli pikem. "Mmmm... seega ma olen põhjus, miks sa tunned ennast minu voodis nii võrd koduselt, et isegi ühed maitsvad tikuvõileivad ei suuda sind siit minema meelitada?" küsis Veronica kergel kulmukaare kergitusel, jälgides noormehe nägu.

"Inimene, kes elab omas mullis, ei anna enda tegudele aru, on mõne kinnismõtte küüsis ja nii edasi," üritas Chad seletada, mida tema selle 'peast segase' all silmas pidas. Ise ta küll ei tunnistanud, et mõni nendest märksõnadest tema kohta käiks, aga mine sa tea - äkki Anna avastaks midagi? Chadile meeldis tüdruku leidlikkus. Ja üldse peaks ta väga kõvasti pingutama, kui tahaks leida midagi, mis talle Anna juures ei meeldiks. Paneb kohe mõtlema. "Aga nüüd on minu kord küsida. Kui palju on siis sinu meelest liiga palju?" tahtis noormees teada. Olid Annal mõttes mingid ranged piirid kehtestatud, millest ta polnud Chadile rääkinud? Järgmise suudlusega suutis näitsiks Kevini täielikuks sulavõiks muuta - see õnnestus tal alati. Lisaks tekitas sõltuvust, millest mees ei tahtnudki vabaneda. "Ei, ema Teresa," hakkas kutt naerma, kuid tõsines siis taas. "Loomulikult sina. Tikuvõileivad on sinu kõrval teisejärgulised."