Saame kokku kuuse all

Naerust toibunud, jäi Stephen Phoebsile otsa vaatama. Ta ei saanud isegi aru, kuhu nad nüüd järsku jõudnud olid. Sõpradest oli küll asi kaugel. Samas suhtus ta eksiga uuesti millegi üritamisse küllaltki skeptiliselt. Kui juba korra nässu läks, siis miks teist korda seda juhtuda ei või? "Ja sul pole mingit seletust, miks see nii on?" küsis Stephen edasi. Ta ei tahtnud enne midagi teha ega otsustada, kui polnud päris kindel, mida Phoebe kõigest arvas. Selge oli see, et tema eelmisest suhtest polnud praeguseks midagi enam järele jäänud...

Phoebs vaatas samuti Stephenile otsa ja tundis sees mingit kerget värinat. Tema ei osanud midagi arvata sellest eksiga uuesti sebima hakkamisest, aga ühest küljest...nad olid ju sel ajal nii noored ja nüüd, kui nad on vanemad, on nad ka targemad ja võib-olla tuleks sellest ikkagi midagi välja. "Sest...ma ei tea," vastas Phoebs. "Ütle sina, miks ma kogu aeg sinule mõtlen?" küsis neidis omakorda Stephenilt. Kutt ei lõpeta ju niigi enne pinnimist, seega tuli vist oma tunnetest rääkida.

Stephen kehitas Phoebsi küsimuse peale õlgu. Ta ei olnud selgeltnägija ega teadnud, mida tüdruk mõtleb või tunneb. "Ma ei oska su küsimusele vastata," ütles ta lihtsalt. Muidugi mõtles Steph ise ka vahel Phoebsi peale, aga ta ei olnud veel päris kindel, kas tuleks seda tüdrukule tunnistada. Äkki veel naerab ta välja või midagi. Naised on kummalised olevused ning nende käitumist on väga raske ette ennustada. "Kas see oleks väga imelik, kui ma ütleks, et igatsen vahel neid aegu, kui me koos olime?" küsis kutt järsku, suutmata enam sundida end vaikima. Tal oli vaja teada, mida Phoebe sellest arvab.

Stephen ei pidanudki otseselt oskama Phoebe küsimusele vastata, aga loodetavasti saab ta siis vihjest aru. See küsimus oligi ju vihjena mõeldud. See, mida Stephen nüüd ütles, tuli aga ootamatult ja Phoebe oli mõnda aega lihtsalt vait. "Mina ka," ütles ta vaid Stephenile ja kallistas teda kõvasti. "Ma arvan, et me võiks uuesti proovida. Kui sa eee...tahad muidugi," ei suutnud neiugi enam kauem vaikida.

Vihjetest sai Stephen muidugi aru, aga hoopis teine teema oli nendele reageerimine. Ta ei olnud ikka veel kindel, et Phoebsiga uuesti jamama hakkamine oleks õige tegu. Sõpradena oli kõik palju lihtsam. Ainult et praegu polnud enam mingit võimalust, et nad võiksid lihtsalt sõbrad olla. "Ja see kutt, kellest sa huvitatud olid? Mis temast saab?" uuris Stephen kulmu kergitades. Ta ju mäletas küll, kui Phoebe nende esimesel kohtumisel üle mitme aasta mingit tüüpi mainis, kellest ta oli sisse võetud.

Siiani oli Phoebs mõelnud, et Stephen ei saa ikka tema vihjetest aru ja tuleb vist oma kiindumust kuidagi tegudega väljendama hakata. See tuli neiule endalegi ootamatuna, aga ta oli kindel, et tahab Stepheniga koos olla. "Tema..." hakkas Phoebe rääkima. Muidugi oli tal natuke sant tunne venna sõbrale ära öelda, aga see tüüp ei paistnud temast vist ikkagi sel moel huvitatud olevat ja nüüd on Phoebs temast üle. Ta mõistis alles ballil, et tal on tunded ikkagi Stepheni vastu ja muidugi tahaks ta noormehega uuesti proovida. Kui tal muidugi midagi selle vastu ei ole. "Võib-olla olidki, aga ta kadus kuhugi ja pealegi ei paistnudki ta minust sel moel huvitatud olevat. Aga siis tulid sina ja noh, sa tead kui lõbus me oleme ja kuidas me siiani teineteist tegelikult mõistame..." seletas neidis. Ta vaatas Stephenile sügavalt silma ja võttis noormehe käed enda pihku. "Tead, ma alles ballil mõistsin, et mul on tunded ikkagi sinu vastu," rääkis ta, sinised silmad Stepheni omadel.

Stephen kuulas, mida Phoebe rääkis, kuid ei öelnud midagi vahele. Ega ta ei osanudki tegelikult öelda. Need sõnad tulid liiga ootamatult ning vajasid seedimist. Nad polnud ju aastaid teineteist näinud, aga nüüd järsku hakkas midagi toimuma. Võttis ikka sõnatuks küll ja tekitas peas korraliku segaduse. "Olgu, sa ei pea sellest tüübist rohkem rääkima. Ja mina ei räägi oma ekstüdrukust. Või noh... jah," hakkas Steph ütlema, aga lõpuks ei saanudki ta aru, kuhu oma sõnadega välja tahtis jõuda. Ta polnud ju ametlikult oma suhet lõpetanud, kuigi see, mis tal oli, suhet väga enam ei meenutanud... Kui neidis tema käed endale pihku haaras, suunas Stephen pilgu Phoebsi silmadele. "Ja mis siis, kui sellest ikka midagi välja ei tule?" jäi noormees kahtlevaks. Tema suhted kippusid tavaliselt lühikesteks jääma.

Phoebs ei kavatsenudki sellest tüübist rohkem rääkida, aga ta ei saanud endiselt Stephenist aru. Poiss annab mõista, nagu ta tahaks Phoebega uuesti proovida ja ta ka tunnistas tüdrukule, et igatseb nende suhet. Phoebs igatses seda samuti, aga talle ei jõudnud kuidagi kohale, miks Steph selle pärast muretseb, et sellest ikka midagi välja ei tule. "Sellel ajal me olime ju noored ja rumalad," ütles Phoebs. "Pealegi me ei teadnud isegi, mis edasi saab, sest kolimine viis meid lahku. Nüüd oleme vanemad ja targemad ja tead, ma üldse ei muretsegi selle pärast üldse praegu. Sul on võimalus mind õnnelikuks teha, seega kurat küll, no kasuta seda," vastas Phoebs ja surus oma huuled siis lõpuks Stephi omadele.

Steph oli lihtsalt sellist tüüpi inimene, kes kippus liiga palju muretsema ja nägema tonte isegi seal, kus neid polnud. Ja kuna tema ükski suhe üle mõne kuu polnud püsinud, tekitas see temas umbusku ja kahtlusi. Sinna ei saanud midagi parata. "Jah, sul on õigus. Me olime tõesti liiga noored," tuli Stephenil siiski neidise öelduga nõustuda. "Igatahes ära mind süüdistama tule, kui sellest siiski asja ei saa," ütles tüüp, kavatsedes juba Phoebsi suudelda, aga Stephi suureks üllatuseks jõudis Phoebe temast ette. Suudelnud õrnalt tüdrukut vastu, lasi ta oma kätel libiseda näitsiku puusadele. Alles nüüd sai ta aru, et oleks pidanud juba ammu vähem lobisema ning selle asemel midagi kasulikku tegema, aga praeguseks sai see viga õnneks parandatud.

Kui Stephil eelmised suhted eriti kaua polnud püsinud, ei pidanud see sugugi tähendama, et Phoebega samamoodi läheb. Ta suudles veel mõnda aega Stephenit, asetades käed noormehe põskedele ja suudluse lõppedes jäi neidis Stephile silma vaatama. "Aga mul pole sind milleski süüdistada, sest mina usun, et me oleme kaua koos," lausus näitsik muiates ja vajutas noormehe huultele veel ühe musi. "Sa mõnda filmi ei tahaks vaadata?" küsis ta siis nagu muuseas.

Isegi kui see oli raske, otsustas Stephen oma eelarvamustest lahti saada. Oli ju võimalus, et sel korral läheb kõik teisti. Mitte kunagi ei tohtinud kaotada lootust. "Kui sina seda usud, siis tuleb minul sama teha," arvas Stephen. Parem juba riskida, sest mida tal ikka enam kaotada on. "Võiks ikka. Mis filme sul üldse on?" küsis noormees. Romantilised talle üldiselt ei istunud, kuna need olid liiga lääged, aga mõnda õudukat vaataks küll hea meelega.

Stepheni sõnade peale Phoebe naeratas. "That's the spirit," lausus ta. "Nii peabki." Oh, seda veel vaja! Phoebsile tundus nii vastumeelne, et peab Stepheni lähedusest korraks lahkuma, et DVD-d välja otsida, aga sellegipoolest tegi ta seda ja kükitas DVD riiuli juurde maha. Sobranud seal mõnda aega, võttis ta kätte 3 DVD-d. "Kas "13 vaimu", "Amityville'i õudus" või "Borat"?" küsis neidis DVD-sid Stephile näidates, et noormees ühe valiks. Kaks õudukat ja üks komöödia.

Kui jutt läks filmivaatamiseni, tundis Steph ennast nagu oma kodus. Kui ta ei pidanud juhuslikult õppimisele ega millelegi muule keskenduma, istus ta lihtsalt maha ja vaatas filme. Kui Phoebe talle kolm erinevat filmi välja pakkus, taipas kutt, et on näinud nendest ainult ühte, aga sedagi juba nii palju kordi, et uuesti vaadata poleks täna mõtet. "Ma arvan, et äkki "13 vaimu", kuna ma pole seda varem näinud," tegi kutt oma valiku. Loodetavasti osutub see heaks filmiks ja puha.

Phoebs ei osanud muidugi arvata, mida Steph on näinud ja mida mitte. Nad nii tihti ka koos filme ei vaadanud, sest tüdrukul olid tavaliselt ikka muud tegemised. "13 vaimu it is," nõustus Phoebs ja andiski DVD Stepheni kätte. Las poiss paneb ise filmi peale. Phoebs istus ise nüüd diivanile ja võttis kakaotassi kätte.