Saame kokku kuuse all

Oli 24.detsembri hommik. Seda õhtut Stepheniga ballil polnud Phoebe sugugi unustanud, vastupidi, ta mõtles sellest viimasel ajal kuidagi palju ja pärast seda õhtut rääkisid nad Stepheniga vähemalt varajaste hommikutundideni. Tänagi ärkas Phoebe enda kohta ebatavaliselt vara ja üsna pea lahkus ta ka kodust, sõrmede vahel üks pisike punakas kingikott. Suitsu polnud näitsik juba kolm nädalat teinud ega näinud selleks ka vajadust. Kõik hakkas viimaks ometi paika loksuma ja emaga olid ka suhted veidi paranenud. Naeratus näol ja kapuuts peas, kõndis Phoebs läbi lumesaju keskväljakule ning jäi kuuse alla Stephenit ootama. Neidis lootis, et noormees ei lase tal kaua oodata, sest väljas oli ikkagi suhteliselt külm.

OT: Steph.

Ka Stephen polnud tänaseks seda jõuluballi koos oma kunagise tüdruksõbraga unustanud. Neil oli ikka väga lõbus tol õhtul. Stephen ei olnud ennast pikka aega nii vabalt tundnud, sest koos Phoebsiga sai kutt olla tema ise, mitte teesklema kedagi, kes ta pole. Kui tüdruk tegi talle ettepaneku jõulud koos veeta, jäi Steph ilma pikema mõtlemiseta pakkumisega nõusse. Palju rohkem läks tal aega tüdrukule kingituse valimiseks, aga lõpuks sai seegi raskus edukalt ületatud. Tema kingitus oli pakitud hõbedasse paberisse ning leida võis sealt päris creepy pildiga zippo - Steph teadis, et Phoebs kogub neid. Lisaks olid seal veel ka piletid Bullet For My Valentine'i kontserdile, mis oli nende mõlema jaoks üks lemmikbändidest. Kaua Phoebsil oodata ei tulnud, sest vaevalt paar minutit pärast tüdruku saabumist oli ka Stephen kenasti keskväljakul kuuse juures. "Tere," naeratas Steph, "häid jõule sulle."

SPOILER: Click to show

Tuttavat häält kuuldes pööras Phoebegi end ringi ning naeratas, kui Stephenit nägi. Ta sammus poisi juurde ja kallistas teda kõvasti. "Häid jõule sullegi," lausus ta ning andis kutile kingikoti. Seal oli midagi, mida Steph alati väga tahtis ja mida tal parajasti ka vaja oli ning Phoebs oli saanud jaole ja selle kingituse ära ostnud. See, mis seal koti sees on, on saladus, kuni Stephen oma kingituse avab. Selleni on vist aega.

Kui Phoebe teda kallistas, tundis Stephen, kuidas see totakas naeratus kohe kuidagi tema näolt kaduda ei taha. Ja üldse oli tal hea meel tüdrukut jälle näha, kuigi nende viimasest kohtumisest polnud üldse mitte palju aega möödunud. See aga ei tähendanud, et ta poleks Phoebsi igatsema hakanud. Saanud enda kingituse, ei vaadanudki Steph kohe sinna sisse, vaid ulatas tüdrukule vastu enda tehtud kingituse. Loodetavasti see ikka meeldis neidisele. "Niisiis, hakkame nüüd sinu poole liikuma?" arvas kutt. Väljas oli tõepoolest jahe ning sooja tuppa minek tundus palju parema mõttena kui siin pikemat aega seismine ja külmetamine.

"Oleks v-v-v-vist targem," vastas Phoebs külmast lõdisedes ja tõmbas külmetavad käed käistesse, hoides ühes käes pakikest, mille Stephen talle ulatas. Tuli küll natuke jalutada, sest Phoebs elas Westside'il ja keskväljakult tema kodu juurde andis ikka minna. Tüdruk lootis vaid, et külm teda enne ei võta, kui nad Stephiga tema juurde jõuavad. Õnneks oli Colin kaminasse tuld tegema hakanud ja ahjud kütte pannud enne, kui Phoebe kodust lahkus. "Minu juures saab kuuma kakaod ka, aga liigume parem k-k-kiiremini," sõnas näitsik ja vaatas Stepheni poole.

Stephenil tuli küll hetkeks kange tahtmine naerma pursata, kui Phoebs külmast lõdisema hakkas. "Kuum kakao kuluks sellise ilma juures küll ära," oli Stephen täielikult tüdrukuga nõus. Temal küll veel nii hullult külm ei olnud, kuid see ei tähendanud, et Stephen poleks tahtnud võimalikult ruttu kohale jõuda. Et Phoebsil natukenegi soojem hakkas, liikus ta tüdrukule lähemale ja pani oma käe Phoebsile ümber. Niimoodi jalutasidki nad tüdruku koduni. Jõudnud maja juurde, jäi Stephen seisma. "Kas sa saad ise ukse lahti teha või annad võtme mulle?" küsis ta, kuna tüdruk ei tundunud ikka veel just kõige paremas seisus olevat

"S-seda ma r-r-räägingi," ütles Phoebs lõdisedes. Kakao, piparkoogid ja väike istumine kamina juures soojas ei kõlanud üldse pahasti. Pealegi oli Phoebel kingitus, mis ootas avamist ja arvatavasti oli neid kodus veelgi. Kui tüdruk tundis Stepheni kätt enda ümber, liikus ta isegi peaaegu poisi vastu, et rohkem sooja saada. See oli nii armas ja Phoebs soovis sügaval sisimas, et Steph hoiakski teda kogu aeg niimoodi. Võti? Oh jah, Colin oli ju Phoebel endal palunud ahju segada ja vaadata, et ka kaminas tuli põleks. Kuradi mees, on vaja kodust siis minema tõmmata? "Ma saan ise," vastas ta Stephenile ja kobas oma taskutes, kuni leidiski võtmekimbu ja ukse lahti keeras. "Tunne end kui kodus," sõnas ta majja astudes ja võttis üleriided ära.

Stephen suutis end siiski tagasi hoida ega hakkanud naerma. See ei teeks ju Phoebsi jaoks olemist soojemaks. Kui nad aga niimoodi ümbert kinni hoides ringi liikusid, võis väliselt jääda mulje, nagu oleksid nad paar. Steph ei teadnudki, mida sellest kõigest arvata. Parema meelega vältis ta üldse igasuguseid mõtteid sellel teemal. Tavaliselt ei too eksiga uusti sebima hakkamine midagi head ning loomulikult olid tal teatud eelarvamused... Kui Phoebs ütles, et ta saab ise ukse lukust lahti keeratud, jäi Steph ootama, kuni näitsik võtme üles leidis ning nad tuppa said. "Siin tekibki mul miskipärast kodune tunna, kuigi ma ei tea põhjust," lausus noormees muigega. Korra oli ta siin juba käinud - see oli pärast 14. detsembril toimunud balli.

Stepheni sõnad panid Phoebsi muigama, kui ta oma saapad jalast sai ja köögi poole suundus, et kuuma kakaod teha ja piparkoogid taldrikule valmis panna. "Sa oled esimene inimene, kes seda ütleb," lausus näitsik ja pani piima keema. Siis pani ta valmis piparkoogitaldriku ja silmitses aegamisi Stephenit. Ta oli tõesti armsake. "Kas sa oleksid nii armas ja viiksid selle juba elutuppa?" küsis ta noormehelt ja ulatas piparkoogitaldriku talle. "Ja siis kaminasse võiksid ka puid juurde panna." Siis saab Phoebs samal ajal kakaoga tegeleda.

"Tore teada, et ma milleski ka esimene olen," kommenteeris Stephen. Kui Phoebe palus tal piparkoogitaldriku elutuppa viia, noogutas Stephen nõustumise märgiks ning varsti ta kadunud oligi. Asetanud taldriku lauale, läks kutt kamina juurde ning lisas sinna mõned puuhalud. Saanud sellega valmis, läks noormees tagasi kööki. "Kuidas kakao edeneb?" küsis Steph, jalutades Phoebsi kõrvale. Kuuma joogi vastu polnud tal endiselt midagi, kuigi käed enam ammu ei külmetanud ning sõrmed olid ka täiesti liikumisvõimelised. Võis varsti isegi enda kingituse lahti teha.

Phoebe näole ilmus Stepheni kommentaari peale automaatselt naeratus. Eks kunagi olla ikka esimene kord. "Küll sa oled kiire," kommenteeris ka Phoebe, kui Stephen peagi köögis tagasi oli. Nähes noormeest enda kõrval, vaatas Phoebs talle sügavalt silma ja tõmbus näolt õrnalt roosakaks. Piim keeski pliidil juba üle ning Phoebe sai sellest alles nüüd aru. "Püha peeretus...piim," ütles ta kohkunult ning hakkas siis naerma, kui keeva piima tulelt ära võttis. Siis võttis ta kaks tassi, kuhu oli pandud juba lahustuv kakaopulber ning kallas piima peale. Natuke seganud, ulatas Phoebs ühe tassi Stephenile ja teise jättis endale, suundudes seejärel elutuppa.

"Ei olnud just plaanis tigu mängima hakata, aga kui sulle see variant meeldiks, võib mõnel teisel korral ju proovida," sõnas Stephen väikese muige saatel. Noormehele ei jäänud märkamatuks pilk, millega tüdruk teda vaatas. See sai tähendada ainult ühte. See veider vahtimine kestis lõpuks nii kaua, et piim jõudis pliidil üle keeda. Stephen hakkas ise ka selle peale naerma. Olles natukese aja pärast maha rahunenud, võttis ta Phoebsi käest tassi. Joomisega pidi natukene veel ootama, sest jook oli päris kuumaks läinud. "Keegi vist mõjub su tähelepanuvõimele halvasti," ei saanud Stephen jätta mainimata.

"Mulle ei meeldi teod," ütles Phoebs. "Nad on vastikud, limased ja aeglased. Võeh. Mulle sobiks paremini, kui sa oleksid mu ämblikmees." Oma viimase lause peale hakkas Phoebs hüsteeriliselt naerma. Oo, kallis, ole, minu ämblikmees, mu juurde lenda üle maa ja vee. "Jah, ma olen seda ise ka märganud," lausus Phoebs venna kommentaari peale ja asetades kakaotassi hetkeks elutoas diivaniesisele lauakesele, võttis ta diivanil istet ning haaras taldrikult piparkoogi, mida näksima hakkas.

Ämblikmehejutu peale hakkas Stephen kontrollimatult naerma. Küll oskas Phoebe alles pirnidega lagedale tulla. Ka temale meenus see tobe lauluke, kuid selleks oli tal praegu liiga naljakas, et suudaks laulma hakata. "Kas sellel on ka mingi põhjus?" uuris Stephen ning pani seejärel oma tassi laua peale. Kui Phoebe peaks nüüd midagi šokeerivat ütlema, ei tekiks ohtu, et ta kogemata kuuma jooki sisaldava tassi endale varba peale kukutaks. Neidise eeskujul võttis ka Steph endale taldrikult ühe piparkoogi ja hammustas sellest väikese tüki.

Stepheni naerust oli peagi nakatatud ka Phoebe ja nii nad naersid koos killu üle, mille neiu just rebis. See laul oli tõesti natuke tobe. "Ma ei oska midagi kindlat arvata, aga see tuleb ainult siis, kui sina oled lähedal," vastas Phoebe näost punaseks tõmbudes. Tüdruk ei märganudki ise, kui lähedal ta sel hetkel Stephenile istus. Ta ei julgenud enda tunnetest Stephile lihtsalt rääkida, sest kartis, et poiss ei taha uuesti proovida. Siis olid nad küll noored, kuid siiski.