You said, 'I do' and I did too.

Kui Colin Helena õigele kohale juhatas, tegi tüdruk nii, nagu noormees juhendas ja päris paljudel piltidel peaks tal naeratus näol olema, sest ta oli ise nii õnnelik ja naeratus tuli justkui iseenesest. Kõik tundus lihtsalt nii hästi ja Helena lootis, et nüüd hoiavad nad Coliniga ühendust ja hakkavad rohkem suhtlema. Nüüd on tüdrukul vähemalt aega, sest oma järeltööd sai ta ka tehtud ja pealegi on vaheaeg. "Meeleldi," vastas näitsik, kui Colin ta tantsule palus ning andis kutile oma käe.

Kuna Colin oli linnas uus, siis oli iga uus tutvus talle vajalik ja nendest tasus kinni hoida. Kunagi ei tea, kuna võib sul sõpra vaja minna. Seega oli ka noormehel hea meel, et tutvus Helenaga sai jälle üles soojendatud. Ta polnud ju seda tüdrukut vist juba kuid näinud. Ega ta teda just otsinud ka ei olnud. Tal puudusid tema kontaktandmed ja enda õelt neid küsida oli suht mõtetu, sest vaevalt ta neid teaks ja kui teakski, siis oleks ta Colini enne küsimustega üle ujutanud. "Tore," lausus mees ning juhatas tüdruku tantsuplatsile. Ta täitsa keskele ei hakanud trügima, aga samas ei jäänud ta ka kuskile serva. Kuna muusika oli sellisest pidulikumast natuke tantsulisemaks läinud, siis said nad ka vabamalt tantsida. Kuigi ega Colin eriline tantsija ei ole just.

Ka Helenale meenus, kuidas Colin oli talle kunagi maininud, et pole eriline tantsija, ent sellegipoolest oli tüdrukul hea meel, et mees ta tantsima oli palunud ning tantsuplatsile jõudes hakkas tüdruk muusika rütmis osavalt oma keha liigutama. Kui freestyle, siis freestyle. Ühel hetkel keerutas neidis end ka hetkeks Colini käest hoides, tumedad juuksed kaasa lehvimas. "Sinuga on lahe tantsida," lausus näitsik edasi tantsides. "Mul pole kunagi nii lõbus olnud."

"Nüüd sa küll meelitad, sest viimati kui ma kontrollisin, siis ma küll just kõige parem tantsupartner ei olnud," sõnas Colin kergelt naerdes, aga noh lõbus oli sellegi poolest. Ta vaatas tüdrukule kerge muigega otsa ning asetas siis enda käed tüdruku puusadele. Nii tunnetas ta tüdruku keha liikumist ja sai ka ise paremini rütmile pihta.

"Vähemalt ei tallu sa mu varvastel ja samuti ei ole ma su puujalga veel tunnetanud," lausus Helena muiates ja asetas enda käed ümber Colini kaela, kui mees oma käed talle puusadele pani. Ei saa vist päris öelda, et Colinile karu jala peale on astunud. See pidu tundus isegi parem kui need tavalised klubiüritused. Siin oli ilmselt rohkem tuttavaid inimesi ja kõik teadsid kedagi kellegi kaudu. "Olid sa ballil ka muidu?" küsis Helena

Colin turtsatas ja hakkas naerma. Seda ta tõesti veel teinud ei olnud, aga ei tohi ära sõnuda. Tundnud tüdruku käsi enda kaela ümber, astus mees sammukese tüdrukule lähemale, et tal mugavam oleks. Pikkuselt olid nad vähemalt enamvähem sama pikad. "Olin, aga kaamera taga põhiliselt," sõnas noormees balli kohta. Ta oli teinud mõne tantsu Selenaga ja isegi enda õega.

Helena hakkas samuti naerma. Ärasõnumist tal ette ei tulnud, aga nalja teha võis alati. Coliniga tegid neiu enamvähem ühepikkuseks vaid kontsadega kingad, mis tüdrukul jalas olid, ilma nendeta oli Helena kõvasti lühem. "Ma tahtsin ka nii väga ballile tulla, aga ma ei saanudki," rääkis Helena. "Ma olin siis Tree Hillist ära, käisin ühel järjekordsel noorte laulukonkursil." Neidis oli juba päris palju nendel võistlustel käinud ja tavaliselt esikümnesse mahtus ta alati ära. See kordki läks tegelikult päris hästi.

"Ball oli muidu päris vägev, aga eks sa saad järgmine aasta uuesti minna, sest nagu ma aru sain, siis vilistlased saavad alati ballile minna," sõnas noormees, lohutades tüdrukut pisut. Kuigi kes teab, võibolla pole neidis siis isegi enam Tree Hillis. Läks tal ju selle muusikaga vist päris hästi. "Ja kuidas sul seal läks siis? Kui ma su lauluhäält meenutan, siis ilmselt hästi," pakkus Colin lõbusalt.

"Sul oli muidugi päris hea ettekääne...või kuivõrd ta ettekäänegi oli, aga sina saad igale üritusele, kui oled fotograaf," rääkis Helena muiates. "Ma poleks ehk siingi, kui mind siia täna laulma poleks tahetud, aga kuna ma nüüd sain oma paar laulu juba peo alguses lauldud, siis nüüd naudin samuti pidu." Ehk peakski muusikale rohkem pühenduma ja siis saab igasugustel üritustel jällegi käia, see oleks päris vahva. Samas pole lihtne jõuda tippu, kuigi Helenal kindlasti on mingi eelis. Äkki märkab teda mõni produtsent või keegi ja varsti on neiu kohalik kuulsus. "Kolmas koht," vastas Helena, kui Colin võistluse kohta küsis. "Ütleks, et olen rahul, sest pääsesin lõppvooru, mis peaks toimuma märtsi alguses."

"Seda küll, aga enne peab keegi mind sinna siiski tellima," muigas Colin, sest ega ta sinna niisama oma asju üles ei sättinud ja pildistama ei hakanud. See oli siiski tema töö. No see on ju sama hea, kui laulja kutsutakse kuskile laulma. Ta teeb oma tööd ja saab amal ajal üritusest osa võtta. "Nii et see olid sina, kes laulsid. Ma kuulasin, et kuidagi tuttav hääl, aga mul ei olnud aega lavale vaadata. Siis oli kõvasti rahvast, kes end jäädvustada soovis. Nüüd on vaiksem," seletas noormees. Ta kuulas Helenat ja noogutas heakskiitvalt, "mina olen ka rahul. Kolmas koht on ju väga hea ja ma hoian sulle siis märtsis pöialt." Colin muigas kergelt.

"Meil on vist midagi ühist," lausus Helena muiates. "Sina...paistab, et sina üritad fotograafina tippu jõuda, mina muusikuna." Helena pole veel Colini tehtud pilte nii väga näinud, aga varsti ta näeb ka, kui Colin talle tänased pildid kunagi saadab või kuhugi üles paneb. "Jah, see olin mina," ütles Helena. "Inimesi on tõesti palju ja kuna laval olles on tähtis publikuga suhelda ja panna nad end kuulama, siis minu tähelepanu oli ka rohkem inimestel, kes mind kuulasid. Polnud aega selle sinu pildistamisnurga poole piiludagi," seletas näitsik. "Aga ma kindlasti tahaks sinuga ka edaspidi suhelda ja mitte nii, et ma tulen jälle paari kuu pärast ja olen nagu...oh, hei, tore sind näha." Nüüd hakkas aeglasem lugu ja Helena õõtsus oma käsi endiselt ümber Colini kaela hoides selle rütmis kaasa. "Vaata, et oma sõna pead," sõnas Helena lõbusalt ning pilgutas silma, kui Colin talle pöialt lubas hoida.

Jan 1, 2013 21:07:40 GMT 2 @jill said:

"Eks ma hõljun ka ikka mõnikord seal pilvedes, aga reaalsus toob mu sealt tavaliselt kiiresti alla," sõnas tüdruk ning naeratas hetkeks kuidagi nukra alatooniga, mida selle muidu nii rõõmsameelse tüdruku näol lausa harjumatu näha oli. See vilksatas siiski vaid hetkeks ning juba mõne sekundi pärast nägi ta sama särav välja nagu alati. "Ei, ma usun, et abiellumine ja armastus ei pea alati käsikäes käima. Kui ma leian kunagi kellegi, kes armastab mind täpselt sellisena, kes ma olen ja kelle juures ma saan olla täitsa mina ise, siis ei ole minu jaoks oluline, kas mu sõrmes on sõrmus või ei ole. Nii kaua kui ma saan temaga koos olla on kõik korras. Ma ei vaja pulmi, et tõestada enda armastust kellegi vastu, aga samas ma muidugi ei keelduks sellest, kui mu teine pool seda tahtma peaks," rääkis tüdruk, muutudes iga sõnaga aina elavamaks, vaadates mehele otsa, kuni viimaks sõnad lihstalt otsa said ja tüdruk enda pilgu aknast välja viis. "Armastuseks ei ole kunagi liiga vara ega hilja," lausus näitsik tasasel häälel.

"Millest sa siis unistad, kui küsida tohib?" ei saanud Jace ennast tagasi hoida, sest teda tõepoolest huvitas. Temagi märkas neidise muutunud näoilmet ning jõudis isegi korraks kahetsema hakata, et selle teema jutuks oli võtnud, aga mehe õnneks tuli sära Jilli näkku tagasi. Kuulanud, mida näitsik abiellumise ja armastuse kohta rääkis, tuli Jace'il selle seisukohaga nõustuda. "Seda küll. Mingisugune sõrmus ega paber ei hoia kedagi koos, kui puuduvad tunded," lausus noormees mõtlikul toonil. Ta oli kergelt imestunud, et Jill selle jutu peale nii hoogu läks, aga see oli positiivne. Jace'ile meeldis näitsiku mõtete kohta rohkem teada saada. "Jällegi õige. Leidub inimesi, kes leiavad teineteist alles pensionipõlves. Miski pole võimatu," noogutas mees Jilli jutule innukalt kaasa.

"Tundub nii. Me oleme vist ühed ambitsioonikad inimesed," muigas Colin, sest see oli tõesti tõsi, et noormees tahtsid enda piltidega tippu jõuda. Aga seda mitte mingi peopildistajana, vaid ikka pigem enda stuudio või väli sessioonidega. "Selles olen ma kindel, et ükski laulja laval ei vaata seda, mis toimub ruumi kõige tagumises otsas," muigas noormees, "selles pole probleemi. Hetkel on mul küll tihe aeg seoses aastavahetuste ja veel üksikute jõulupidudega, aga uuel aastal näiteks teisel võime kokku saada ja midagi teha." Colin pidi küll muidugi aega leidma ka selleks, et kõik need pildid üle vaadata vajadusel töödelda ja siis veel ära ka saata. See nõuab ilmselt mitmeid tunde tööd arvuti taga. "Küll ma pean," muigas mees ning õõtsus tüdrukuga kaasa. Selle laulu järgi oli mehel palju lihtsam 'tantsida'.

"Ma kuulsin hiljuti ühte laulu, mis mind väga inspireeris," rääkis Helena nagu muuseas. "Ja sellega ma ilmselt esinen konkursi lõppvoorus ka. Aga seda kuulates, lugedes neid sõnu, mõistsin, et ma peangi oma unistust järgima ja see aitas mul ühtlasi selgusele jõuda selles, mida ma pärast lõpetamist teen." See laul, millest neiu rääkis, sai ka tema lemmiklauluks juba hetkest, mil ta seda esimest korda kuulis. Eriti südamesse läksidki talle just sõnad. Kui Colin tuli välja ideega kokku saada, tundus Helenale, nagu loeks mees tema mõtteid, sest neidis hakkas ise just sama ettepanekut tegema, enne kui Colin ette jõudis. "Mulle meeldib see mõte," sõnas Helena Colini ettepaneku peale ning naeratas.

Michelle turtsatas ja lõi käega, "need on lollid unistused ja ma parem jätan need enda teada. Võibolla mõnel heal päeval võin ma need sulle avaldada." Siis kui nad enam nii lollid ei ole või kui tüdruk ise on suuremaks kasvanud, et neist üle olla. Hetkel ta igatahes neist küll rääkima ei hakka. Isegi mitte Jace'ile. "Täpselt," noogutas tüdruk, kui mees tema sõnad lühidalt kokku võttis, "armastus on üks salajane ja müstiline asi." See tuleb siis kui sa seda võibolla kõige vähem ootad ja mõnikord isegi inimestes, kelles sa seda üldse ei oota.