BALL: Moonlight Serenade: õhtu Kariibi merel!

Xavierile meeldis vabadus, mitte kindlad suhted kindlate tšikkidega. Eriti veel selliste klammerdujatega, kes iga tema sammu kullipilgul jälgiksid. Nagu oleks juba abielus - tänan, ei. Noormees kahtles, kas ta üldse kunagi sellise sammu ette võtab. Arvatavasti siiski mitte. "Päris uhke mõni," turtsatas tüüp naerma. Nojah, meeleolu oli ikka veel lõbus, kuigi nad olid juba peaaegu lahkunud sellest meeldivast seltskonnast. Jope sai noormees kiiresti selga ja ega tal midagi muud ei olnudki. Autoga sõites pole tarvis end väga paksult sisse pakkida. "Minu järel," sõnas kutt lõbusalt. Varsti olidki nad koolimaja seljataha jätnud ning võtsid hoopis teistsuguse teekonna ette. Jah, sel korral ei mingeid kostüüme, kuningaid ega kuningannasid. Saavad ka teised võimaluse hiilata - Xav ei olnud kade.

Myla lihtsalt muheles endamisi selle kommentaari peale. Ta oli sedasorti tüdruk, kes luges iga väiksematki uut asja oma elus pisikeseks saavutuseks ja kohe kindlasti polnud ta varem THH tantsupidudel käinud and.. it was fun while it lasted. Ja juba varsti olidki nad väljas ning liikusid noormehe auto poole, mille äratundmisega tšikil sugugi probleeme polnud - oli ta varemgi sellega paar tiiru teinud. Autosse istunud, kinnitas ta nagu kord ja kohus turvavöö ja volaa, juba lendasidki nad järgmise sihtmärgi poole - kus ta samuti nagu korra varem käinud oli - saateks raadiost tulev täitsa kuulata muusika, mille mulatitar kohe kõvemaks keeras, sest after all, oli ta peo ja naeru ja tantsu ja noh, ka pisukese alkoholimeeleolus.

OT: would be disturbing for others ilmselt kui me siin jätkaks, nii et.. jätkame uues teemas?

OT: Loogilisem oleks küll

Dec 30, 2012 20:54:31 GMT 2 @jill said:

Eks Jill võtab siis teinekord seda arvesse, kui ta sõpradega midagi ette võtab. See on muidugi tore, et Jace tuleks, kui Michelle teda kutsuks. "Muusika ongi vist inimestel midagi sellist, mida kuulatakse vastavalt tujule. Aga kuidas on lood su lugemisega? On mõni hea raamat, mida sa mulle ka soovitaksid kindlasti?" läks näitsik sujuvalt muusikalt üle kirjandusele, sest lugeda talle meeldis. Võis olla hetki, kus ta neelas raamatuid üksteise järel ja samas võis minna mööda terve kuu, ilma et ta kordagi ühtegi raamatut lahti oleks teinud. Nii et kas see olene ka tujust? Või pigem ajast?

Neidise sõnadega Jace nõustus - ei leidunud ilmselt inimest, kes kuulaks kogu aeg ainult mingit kindlat stiili. Igaüks vajas mõnikord vaheldust. Aga raamatuid meeldis lugeda temalegi. "Mul ei ole sellist lemmikut, mis kaaluks kõik teised hetkega üle, aga näiteks viimasel ajal olen hakanud rohkem krimkasid lugema. Meeldib ka ulme ning ajaloolised romaanid," rääkis Jace. "Viiskümmend halli varjundit?" pakkus tüüp hoolega end tõsisena hoides, kui Jill tahtis tema soovitust kuulda. Muidugi oli see naljana mõeldud. "Ei, tegelikult mitte. Ma ei soovita sul seda lugeda. Kui ma teaks, mida sulle lugeda meeldib, oskaksin ehk paremini soovitada," ütles mees, suutmata sel korral muiet alla suruda.

Jill kuulas noormeest ning pidi tunnistama, et ajaloolised romaanid meeldisid talle endale ka. Ulmet ja krimkasid ta nii väga ei lugenud, aga neid võis ta filmidena vaadata. Kuulnud Jace'i soovitust kergitas näitsik enda kulme ning ta raputas kergelt muiates enda pead. Ilmselt ei olnud seegi välistatud, et tema põsed tooni võrra roosakamaks muutusid, aga enne kui ta midagi öelda jõudis, vastas mees ise enda sõnadele. "Jace," sõnas Serah etteheitvalt ning lõi teda õrnalt vastu rinda, "sa kohe pidid seda raamatut mainima, onju?" Siiski ei saanud ta eriti tõsine olla, vaid hakkas kergelt naerma. Isegi need, kes seda raamatut lugenud ei olnud, teadis enamvähem millest seal juttu on. "Mulle meeldivad romaanid ja sellised päevikuvormis raamatud. Mõnikord meeldivad elulooraamatud ka," sõnas tüdruk viimaks, tõstes enda rohelised silmad Jace'ile.

Jace'il oli lihtsalt hea tuju ning seepärast hakkaski temalt tulema üllatavaid ja samas ka tobedaid pakkumisi nagu too raamat, mida ta ise küll lugenud polnud, aga kuulnud päris palju. Eks meedia teeb oma töö. "Juhtus jah. Naistele nähtavasti meeldib, nagu ma olen aru saanud, aga muidugi mitte kõikidele. Mitte et ma üldse imestaks," rääkis mees, pilk korraks mujale suunatud. Tal endal oli ka juba natuke imelik. "Näiteks "Tuulest viidud" on äkki rohkem sinu maitse," pakkus Jace, kui talle üks hea raamat meelde tuli. "Või kui sa tahad päevikuid, siis "Printsessi päevikud", "Vampiiri päevikud" või mida iganes need noored tänapäeval loevad. Ning elulugudest näiteks Justin Bieberi oma," lasi Jace sama lõbusalt edasi, kuna neid raamatuid pakkus ta pigem naljaga, mitte tõsiselt mõeldes.

"Ei noh, võibolla peaks ka need raamatud ikkagi läbi lugema, siis saab oma arvamuse paika panna," sõnas tüdruk justkui oleks Jace talle väljakutse esitanud, mida ta teinud ei olnud, "sa ise oled siis seda lugenud? Või ei ole need meeste raamatud?" See, et noormehe tuju lõbusamaks muutus oli hea, sest see nii läks ka Michelle vabamaks. Lõpuks ometi üks teema, mis neile mõlemale peale läks. ""Tuulest viidud" on lihtsalt super raamat. Ma olen seda mitu korda lugenud," seletas tüdruk kohe kaasa. "Khm, mis sa teed mul siin jälle nalja või?" kergitas Serah enda kulme, "tead, "Printsessi päevikud" olen ma juba ammu läbi lugenud ja "Vampiiri poäevikuid" olen ma telekast vaadanud. Justin Bieber pole väga minu maitse. Ma pidasin pigem silmas sellised nagu "Tuhat hiilgavat päikest"." Michelle vaatas tüübile otsa ning muigas siis lõpuks.

"Kui aega just üles jääb, siis miks ka mitte," lausus mees õlgu kehitades, kuigi talle endale see mõte ahvatlev ei tundunud ja loomulikult polnud mingist väljakutsest juttugi. "Ei ole lugenud. Need sobivad rohkem naistele, mitte mulle," vastas Jace neidise küsimusele. Isegi kui suur osa siin viibivast seltskonnast oli Jace'i jaoks võõras, tundis temagi end täiesti vabalt ja sealt ka lõbusam meeleolu. "Siis vähemalt leidsin ühe raamatu, mis meile mõlemale meeldib," lausus noormees kerge naeratuse saatel, kui Jill teatas, et "Tuulest viidud" on superhea raamat. "Selge.Ühtegi neist ma lugenud pole, aga kui sa nii väidad, siis eks mul tuleb uskuda," arvas Jace. Naisteraamatud olid tema jaoks tume maa ja "Tuhandest hiilgavast päikesest" polnud ta kuulnud.

"Peaks vanematelt neid raamatuid jõuludeks küsima," muigas tüdruk ja kujutas juba enda vanemate nägusid ette, kui ta nende juurde sellise jutuga läheks. Nad ilmselt arvaksid, et Michelle ei tea, millest need raamatud on või siis ei tea nad ise nendest raamatutest midagi, mis on vähe usutav. "Kui sa nii arvad, aga k u i ma peaksin need läbi lugema, siis eks ma räägin sulle, mis seal oli," sõnas Michelle kerge turtsatusega, sest vaevalt ta tüübile sellest rääkima hakkaks, kui ta heal juhul need raamatud läbi peaks lugema. "Mhm, Jane Eyre on ka hea ja siis Jane Austeni raamatud ja Anna Karenina," luges Serah veel mõned enda lemmikumad teosed ette, "noh, oled mind varemgi uskunud ja siiani pole see sulle vist halba toonud."

"Su vanemad arvatavasti mõtleksid, et sa oled hulluks läinud," pakkus Jace muigega. Ka tema ei uskunud, et Jilli vanemad pole nendest raamatutest kuulnud, kui nendest kogu aeg igal pool pasundatakse. "Eks lase siis käia, kui tahad. Ega mina sind tagasi hoida ei saa," sõnas mees, kuigi ta sai aru, et näitsik ei mõelnud oma sõnu tõsiselt. "Jälle mingid naistekad," jäi Jace mõtlema, kui neidis talle jälle paar raamatut nimetas. Nendest kõikidest oli ta muidugi kuulnud, aga polnud ise ühtegi lugenud. "Tõsi ta on. Ma ei usu, et sina üldse kellelegi halba õnne tooksid," oli mees kindel.

"Ilmselt," noogutas tüdruk ja turtsatas siis naerma. Loodetavasti ei jõuaks nad järelduseni, et selle taga on Jace, kes annab tüdrukule halba eeskuju. Kuigi see on vähe usutav. Vähemalt tema ema poolt. "Naistekad on ju head," arvas tüdruk lõbusal muigel. Seda ütleks vist iga naine. Nad on küll enamasti üsna arvatava lõpuga, aga neid on siisi hea lugeda. "No seda ei tea midagi nii kindlalt," sõnas Michelle, ise salapäraselt muiates.

Jace ei osanud selle peale rohkem mitte midagi öelda kui ainult naerda. Nad olid üle pika aja ikka väga veidra teema peale sattunud. Jace ei saanud sellele vastu vaielda, kui Jill naistekaid kiitis - olid need ju täpselt talle mõeldudki. Loogiline, et meeldivad. "Aga mida sa "Videvikust" arvad?" küsis Jace. Raamatuid polnud ta läbi lugenud, aga käis kunagi ühe oma sõbranna tungival soovil seda kinos vaatamas, kuid mingit erilist muljet film mehele ei jätnud. "Miks sa seda ütled? Sul on kogemusi?" uuris Jace, näol kerge muie.

"Kui aus olla, siis ma olen selle saaga läbi lugenud, aga ma ei ütleks, et see eriti midagi oleks. Minu arvates kõvesti ülepaisutatud. Ma ei ole küll ise lugenud, aga öeldakse, et selle kirjaniku teine teos...Keha? on palju parem," sõnas Michelle, kui nende jutt järsku hoopis vampiiri ja libahundi kirjanduse juurde jõudis. "Ma arvan, et film ja selles olevad näitlejad on kõvasti sellele raamatule kuulsust andnud," tõdes tüdruk. Sama on ju selle Näljamängude saagaga, mis on tegelikult väga vana raamat, aga mis nüüd järsku kassarekordeid lööb, sest sellest tehti film ja seal olid head näitlejad sees. "Võibolla ongi, aga ma ei ütle. Muidu hirmutan su veel ära ka," muigas tüdruk lõbusalt.

Jace turtsatas korraks naerma, kui Jill ütles, et on selle saaga läbi lugenud, aga ei pea seda millekski eriliseks. Tema näiteks ei suutnud lugeda raamatuid, mis ta külmaks jätsid või väga suurt huvi ei pakkunud, aga ju siis oli Jill erinev. "Vot selle teise kohta ei oska ma samuti midagi öelda. Jällegi tume maa," sõnas Jace. Ei leidunud ilmselt eriti palju raamatuid, mida nad mõlemad oleksid lugenud. "Tõsi ta on. Film toob raamatutele alati lugejaid juurde," lausus mees. Kui aga näitsik hirmutamisest rääkima hakkas, ei saanud Jace kuidagi tõsist olekut endale lubada. "Ma kahtlen, kas sina suudaksid kunagi mind hirmutada, aga seda oleks muidugi väga huvitav teada," jäi Jace mõtlikuks.

Asi oli selles, et kui Jill juba mõne raamatu lahti tegi, siis ta tavaliselt luges selle lõpuni. Ja ta ei saa ju ometi saagat pooleli jätta, kui tal on esimene osa juba loetud. Äkki läheb lõpp veel huvitavaks. Tüdruk kuulas Jace'i vastuseid tema mõtetele ning noogutas õrnalt kaasa. "See oleneb juba sellest, mida sa kardad," muigas Michelle, vaadates tüübile otsa. Nii et Jace, mida sa siis kardad? Ja sellist vastust nagu mitte midagi ei ole olemas.