I'm home!

Oli tegu selle sama ööga, mil Nathaniel kolmeks kuuks koolist eemaldati, kuigi ametlikke pabereid selle kohta veel ei olnud, kuna Nate oli siiski need julmalt puruks rebinud. Pärast imelist vestlust direktoriga oli noormees joomisega alustanud ning hetkel oli ta seisundis, kus noormehe jalad teda vaevalt kandsid. Mobiiltelefoni oli Nathaniel pärast koolimajast lahkumist välja lülitanud ning veetnud kvaliteetaega linna peal. Kell oli lähenemas öösel kella neljale, kui Nate viimaks koju jõudis ning pärast tükk aega ukse kallal võtmetega jamamist jõudis noormees avastuseni, et uks polnudki lukus olnud. "I'm home, baby," hõikas Nathaniel ning lõi ukse jalaga kinni. Võtmed kuhugi põrandale visanud, eemaldas noormees jalanõud ning üsnagi vaaruval sammul seadis eneselegi teadmatul põhjusel suuna elutuppa.

Bekah pääses aga kergemini ja kuna ta kasutas direktoriga suhtlemisel diplomaatilisi võtteid, sai tema siiski koolist eemaldamise asemel ühiskondliku töö. Parajasti vaatas Bekah seebikaid, kui uks lahti löödi ja neidis Nathanieli kõva häält kuulis. Kui mees elutuppa tuli, oli selgelt tunda ka alkoholilõhnu. "Sa oled joonud," lausus Bekah etteheitvalt. Jah, neiu polnud just isegi kõige paremas tujus ja seega võis ta kergesti ka näägutama hakata. Pealegi hakkas Nathanieli lapsik käitumine juba natuke häirivaks muutuma.

Kuulnud naise esimest kommentaari puhkes Nathaniel naerma. "Hinne A, võid istuda," lausus noormees kerge muigega ning istus diivanile. "Ma oleks pakkunud välja, et arvestades kellaaega sa juba magad. Homme on ju ikkagi koolipäev.. Vist.. On või?" esitas Nate küsimuse ning tõusis seejärel püsti ning suutis kuidagi baarikapini kõndida. Kui aus olla siis polnud noormehel vähimatki aimu, mis päev oli ning ega Nathanielit see isegi ei huvitanud. Väljas valitses pimedus ning tundus, et aeg oli viimane asi, mille pärast Nate'il lähiajal oli vaja muretseda. Üritanud pilti silme ees piisavalt selgeks saada, et mõista, mis joogid seal üleüldse alles on, andis noormees siiski alla ning haaras esimese, mis talle kätte jäi. Tundus, et tegu oli rummiga. "Kas ta vaevus mainima, et kas ma jään üleüldse kooli nimekirja või olen ma sealt jäädavalt eemaldatud?" esitas Nathaniel lõbustatult küsimuse ning viis alkoholist säravad silmad Bekah'le.

"Jah, homme on koolipäev," vastas Bekah ja järgnes Nathanielile baarikapi juurde, olles valmis mehelt rummipudelit ära võtma. Nathaniel on juba niigi purjus ja Bekah ei taha, et ta veel rohkem jooks. "Aitäh, Nate," ütles ta ja sirutas käe rummipudeli järele, mida noormees käes hoidis. "Teeme nii, et sa annad selle pudeli mulle ja katsud end kaineks magada." Alguses tuleb ju pudel proovida heaga kätte saada. "Ei, seda ta ei öelnud," vastas Bekah Nathanieli küsimusele ja vaatas talle tõsisel pilgul otsa. Sellises seisus Nathaniel vaevalt kuhugi homme jõuab, arvatavasti on tal hommikul kõigele lisaks veel tuumapohmell.

"Selle peale ütleksin, et kellel on ning kellel ei ole," lausus Nathaniel nimetissõrme viibutades, justkui oleks ta teinud just ühe eriti geniaalse avastuse. "Ära muretse, kullake. Kui omale ka klaasi tood ning Coca ka tood, siis ega ma kade ei ole. Siin on piisavalt alkoholi meile mõlemale," rääkis noormees ning viis pilgu baarikapile, kus oli vägagi lai jookide valik. Kuulnud Bekahi jutu edaist osa, muigas Nathaniel kergelt. "Teeme nii, et ma joon selle pudeli tühjaks ja siis annan selle sinu kätte. Siis joon ühe pudeli veel tühjaks ning kunagi kui tuju tuleb magan end kaineks," pakkus noormees taaskordse variandi välja. Teinud paar sammu diivani poole, avastas Nate ned järsku põrandalt, kuid ta ei lasknud end sellel häirida ning avas pudeli seal samas põrandal, eirates Beka viimast lauset.

Bekah ohkas, kui Nate pakkus, et naine võiks veel klaasi ja Coca ka tuua. "Kuule, ma ei hakka sinuga keset ööd siin jooma, okei?" ütles ta. "Ja sina ei peaks ka rohkem jooma, tule nüüd, lähme magama," lisas neidis, võttis õrnalt ise pudeli Nate'i käest ära ja aitas noormehe püsti, lastes tal oma ühele õlale toetuda. Mees oli küll raske, aga sellises seisundis ta ise küll magamistuppa ilmselt ei jõua. Oeh, kantselda nagu väikest last.

Kui Bekah tõesti arvas, et Nathaniel annab nii kergelt alla siis neidis eksis selles rängalt. Läks paar sekundit aega, kuni noormees sai üleüldse aru, mis oli juhtunud- pudel oli laua peal ning Nate ise korraga püsti. "Sa ei peagi minuga jooma. Ma saan suurepäraselt ka üksi hakkama saama. Olen alati saanud ning saan edaspidi ka," rääkis Nathaniel Bekah'le ning tõmbas end seejärel naise haardest lahti. Selle tagajärjel kaotas noormees muidugi tasakaalu ning avastas end taaskordselt põrandalt. "Aga sa võid magama minna. Sul on homme vääsitav koolipäev ees. Ning kui direktorit näed, siis võid uurida, et kas ma olen veel selle kooli õpilane või mitte," rääkis Nate olles sunnitud Bekah'le alt üles vaatama.

"Aga sa ei joo rohkem," ütles Bekah täiesti tõsisel häälel. "Aitab." Purjus Nathanieli oli isegi raskem kantseldada kui väikest jonnakat last. Leidnud Nathanieli uuesti maast, tiris Bekah ta uuesti püsti ja pani mehe käe ümber ühe oma õla, et ta püsti püsiks. "Kui sa ei tule magama, viin su külma duši alla," ütles ta ja tiris meest jällegi endaga kaasa. Nüüd siis jäi mõelda, kas vannituba või magamistuba. Olgu, magamistuba siis esimesena ning sinna jõudnud, aitas Bekah ähkides Nathanieli voodile. See mees oli täitsa raske. "Parem mine jah magama, sa nagunii hädaldad hommikul tuumapohmelli üle," ütles näitsik ja istus voodile Nathanieli kõrvale. "Ma tulen ka varsti."

"No vabandust väga, kuid sa ei ole mitte mingi ütleja, mida ma tohin teha ning mida mitte," lausus Nathaniel tõstes Bekah peale häält. "Kui mina tahan juua, siis ma joon. Kui ma ei taha magada, siis ma ei maga," rääkis noormees naisele ning tõusis seejärel voodist uuesti püsti. "Jäta SEE meelde," rõhutas Nate ning komberdas kuidagi magamistoa ukseni, kuigi Nathaniel oli sunnitud tunnistama, et voodi tundus isegi päris ahvatleva mõttena, kuid hetkel vaidles ta Bekaga puhtalt põhimõtte pärast.

"Võib-olla ei olegi, aga ma ei lase sul rohkem juua, ütle, mida tahad," ütles Bekah. Nüüd pani Nathaniel ka tema kannatuse proovile ja kui see asi samamoodi jätkub, vihastab Nate Bekah' lihtsalt välja ja tüdruk veedab oma öö diivanil või ükskõik kus, aga mitte Nathanieli kaisus. Selle peale, mis Nate Bekah'l meelde palus jätta, tüdruk vaid mühatas. Neidis oli kindel, et ta üritab siiski jätkuvalt oma purupurjus poiss-sõpra magama saada.

"Lased küll," oli Nathaniel sama jonnakas kui Rebekah. "Ma kaotasin täna.. Või noh kellaajaliselt juba isegi eile.. kõik, millest ma kunagi olen hoolinud - korvpalli, seega on mul täna täielik õigus kuritarvitada alkoholi ja sinul mu kullakesekene ei ole kõige vähimatki õigust mind keelata. Selge?" küsis Nate, tumepruunide silmade tungiv pilk Bekah'le otsa vaatamas, ise samal ajal seinalt tuge otsides, et mitte järgmisel hetkel maha prantsatada. Ta ei olnud ju nii purjus, et ta ei tohiks rohkem juua. Või seda arvas Nathaniel vähemalt ise.

Bekah kannatus oli katkenud ning ta otsustas, et ei viitsi tõesti enam Nathanieliga jamada. Ta ohkas vaid ja lausus pahaselt: "Tee, mis tahad, mina magan täna diivanil. Sa käitud ikka mõnikord tõesti nagu laps." Öelnud need sõnad, lahkus Bekah toast ja koristas elutoas laual oleva rummipudeli ära. Temal oli kopp ees. Las see Nate olla siis, nagu on, Bekah ei viitsi teda kantseldada.

"Külalistetuba on mugavam," tegi Nathaniel neidisele turtsatusega märkuse, endal lõbus muie näol mänglemas. Kuna ülemisel korrusel alkoholi ei olnud, oli noormees sunnitud taaskordselt alla komberdama, et uus alkoholipudel võtta. "Kallliiiiiiiiis," venitas Nate, kui ta Bekah't nägi. "Kas ma musi saan?" küsis noormees küsimuse ning astus vaevaliselt sammu edasi ja pani oma käed naisele ümber.

Rebekah mühatas vaid Nathanieli märkuse peale ning olles elutoas koristamisega lõpetanud, pani näitsik selga oma siidise õlapaeltega öösärgi. Ei läinudki kaua, kui Nathaniel juba jälle platsis oli. Bekah ohkas. Tüüp võiks ju ometi end kaineks magada, mitte siin veel purjuspäi lällata. "Mine magama," lausus Bekah külmalt Nathanielile, kui too musi küsis ja lükkas mehe eemale, kui tema käed tüdrukul ümber olid. Nojah, Bekah võib ise magamistuppa minna, kui Nate siinsamas diivanile magama peaks jääma.

"Ooot.. Kas see tähendab, et ma siis ei saagi musi?" esitas Nate küsimuse ning vaatas neidisele kustikasilmadega otsa, kuid hetk hiljem puhkes noormees naerma. Seejärel eemaldas noormees enda käed tüdruku ümbert ning läks baarikapi kallale. "Saan musita hakkama, seni kuni mul on mu alkohol," lausus Nathaniel ning võttis seejärel ühe pudeli ning liikus kuidagi tuigerdades diivanile istuma. "Kas sa mulle klaasi ning jääd viitsid tuua?" esitas Nate Bekah'le küsimuse, vaadates viimasele lõbusalt otsa.