Glee-club night

Õpetaja tervitust Jes isiklikult ei võtnud - pole ta Rosie oma, pole ta armas ega suleline ja lennata ta ka ei oska. Alexandra Jessica Simpson? Õige, Alex on ka glee-klubis. Käis täna mõnes tunnis ainult sellepärast, et teda tundides-ei-kõlba-käia,-aga-huviringides-käib-küll pilguga ei vaadataks? Jah, Jessie on ikka veel pahane. Huvijuhi kohalolek jättis Jessica külmaks. Tema arvamus ei loe midagi - täiskasvanud mees, peaks juba sellest faasist väljas olema, et tervele koolile klatši paneb, kui Jes konkreetselt võssa laulab. Seda muidugi Jes ei kartnud - ta kas laulab asja ilusti ära või laseb poole laulu pealt jalga. Või siis ei laula üldse.

Carmeli turtsatuse ja vaikse naeru peale, pööras Rosie enda sinakas-hallid silmad neidisele, muiates ka ise lõbusalt. Tüüpiline õpetaja, keda on võimalik kindlate standardite järgi kategooria alla paigutada, Lee polnud. Juba keskkoolis oli ta paras päikeseratas ning energiajänku ja nüüd on tal võimalus enda head tuju ka teistega jagada.
Märganud tuttavat töökaaslast klassi sisenemas, noogutas Rosie talle õrnalt. "Ilusat päeva sulle ka. Astu aga sisse ning pea meeles, et vaikselt istuda minu tunnis pole võimalik," silmitses Rosie meest lõbusal muigel, viibutades tähtsalt näppu. Jah, ta oli kuulnud mehe saladust - he can sing. Mis tähendab, et peagi demonstreerib õpetajanna, et ka vanemad inimesed võivad olla musikaalsed ja trendikad. Seda võib ta ka ise kinnitada ning suure ime läbi ka keemia õpetaja Frank, kellele on kusjuures lausa oma bänd.
"Nii.. pole vist mõtet küsima hakatagi, kuidas teil laulmisega lood on, sest ... well.. eitava vastuse puhul ei istuks keegi meil siin.. seega küsimus suurele ringile - kellest me alustame? Laseme vanematel head eeskuju näidata või kupatame nooremad enne rambivalguse kätte?" laiutas Rosie mõtteliselt käsi, jälgides enda õpilasi. Peale paari võõrama näo, teadis ta enam-vähem kõigi teiste taset.

Carmel pööras enda tähelepanu õpetajale ning kuulas teda nüüd rahulikult. Tundus, et siinne õhkkond on natuke vabam ja....võibolla semulikum kui ainetundides. See oli tegelikult hea. Kui õpetaja need küsimused ruumi paiskas ja keegi mitte midagi ei öelnud ega teinud, vaatas ka Mel alguses vargsi ruumis ringi, lootuses, et keegi teine alustab. Samas seda, et õpetajad alustaksid ta väga ei tahtnud. Nad on raudselt hullult head ja siis pärast ei julge ise suud lahtigi teha. Viimaks pööritas ta õrnalt enda silmi ning tõusis toolilt püsti, "ma võin laulda, kui keegi teine ei taha. Aga ma võin siis järgmise laulja määrata, eksju?" vaatas Melly õpetaja poole, liikudes ise juba klassi ette otsa, et endale üks kitarr välja valida. "Jackson, pane ennast valmis by the way," saatis ta poisile lõbusa pilgu. Leidnud endale sobiva kitarri, istus ta klassi ees olevale toolile ning lasi sõrmedega üle keelte, kuulates korraks, kas pill on ikka hääles. "Okeih....," hingas näitsik sügavalt välja, "ma loodan, et see on okei, kui ma laulan enda kirjutatud laulu. Ma ei leidnud lihtsalt ühtegi sobivat." Saanud selle ära öelda, sulges näitsik enda silmad, hingas sügavalt välja ja hakkas pihta. Nüüd oli seal tema jaoks vaid tema ja muusika.

Laul

Kalephil läks natuke aega, saamaks aru, mis toimub. Õpilased valisid mingi laulu, otsustades miss Woodsi sõnade põhjal, aga mida see "sobiv" tähendas, seda ta ei teadnud. Ilmselt oli mingi kindel teema. Jälle ta ei teadnud. Järgmisel korral, kui ta kuhugi tundi läheb, uurib ta enne õpetajalt, mis teemat tunnis käsitletakse, et samane olukord ei korduks nagu praegu. Kui Carmel aga laulma hakkas, kuulas mees hoolikalt. Laul oli ilus ja talle meeldis selle sisu - andekas tüdruk. Alguseks väga hea. Laulu lõppedes hakkas huvijuht viisakalt plaksutama, eeldades, et ka teised teevad seda. Ei tema teadnud, kuidas miss Lee oma ringi üles ehitas.

Rosie noogutas kergelt, suul õrn muie, kui Carmel nõustus olla esimene, kes käivitab selle imelise ahelreaktsiooni, mida on tihti raske lõpetada. Muusika on alati olnud midagi sellist, mis ühendab kõiki inimesi ning mida mõistavad isegi rahvad, kes kõnelevad eri keeli. Ning juttu pole mitte ainult sõnadest või meloodiast ja selles olevas rütmis, vaid kogu komplektis.
Võtnud õpilaste juures istet, asetas Lee ühe jala üle teise, jäädes näitsikut kuulama. Ta oli teda kunagi ammu kuulnud ka TRIC'sis toimunud konkursil, kuid täna oli täitsa meeldiv kuulata ja näha näitsikut hoopis teises elemendis. Terve laulu vältel, mängis Rosie õrnalt rütmi kaasa, hoides enda heledaid silmi tüdrukul. Nad kõik olid kindlasti suurepärased, mis tõttu ei vaevanud naine momendil kriitika jagamisega ennast ja teisi piinama.
Carmel polnud üldse paha ning oli seega 100% ilusti Glee-clubi täieõiguslikuks liikmeks võetud.
"Pole paha, väga hea töö tüdruk ning ära muretse, sul pole mingit põhjust neid kõrgeid ja jõulisi noote karta. Pinge on hea ning samuti ka ilusti noodis püsimine, kuid vahel just selline minnalaskmine mõjub paremini," lausus Rosie sõbralikul naeratusel, pöörates enda heledad silmad Jacksonile, kelle Carmel põhimõtteliselt järgmisena lavale kupatas.

Carmel lõpetas laulmise ning lasi veel viimastel kitarrihelidel ruumis hajuda enne kui silmad tagasi rahvale tõstis. Kui huvijuht talle plaksutas, siis ta naeris kergelt ning noogutas mehele. See oli lihtsalt justkui sõnadeta 'aitäh'. Ta vabastas tooli ning asetas pilli tagasi enda kohale. Nüüd tundis ta ennast vägagi rahulikult. Tema esitus oli tehtud ja seega on tema tööks veel kuulata teisi. Ja see ei olnud sugugi raske. Ta pigem ootas seda. Mel kuulas Rosie sõnu ning jättis need endale meelde. Kriitikat on alati hea saada, kui see on õigustatud ja viisakalt edasi antud.

Jõudnud New Yorgist venna juurest tagasi, oli Helena rõõmus, et saab jälle oma sõpru näha, kuigi tal oli ka vennaga lõbus. Kvaliteetaeg on alati hea, eriti, kui ei näe inimest nii tihti. Nüüd igatahes oli preili Fielding äsja saabunud ja viimasel hetkel meenus talle Glee Club Night. Ta vaatas veel kella ning kiirustas siis koolimajja, kui ta peagi muusikaklassis oli. "Ma vabandan väga oma hilinemise pärast," lausus neiu rõõmsalt sisse astudes.

Olles Rosie'le pisikese heateo võlgu, nõustus VersaEmerge naisele appi tulema Glee-clubi, sest nagu nii polnud neil hetkel bändi ning nagu märgina kõrgemalt, oli bändil mõned kuud täiesti vabad. Nad lõpetasid eelmine nädal enda esimese muusikavideo lindistamisega, mis avalikustub järgmisel nädalal ning peagi saavad nad valmis ka enda esimese albumiga ja uuel aastal on neil võimalus minna väikesele ringreisile, kus nad pole enam soojendusbändiks, vaid oleksid 100% peaosas. See tähendas bändile palju ning eriti veel Selenale, kes on kõige rohkem elevil.

Koputanud kergelt muusikaklassi uksele, avas Blake sekund hiljem ukse, jõudes täpselt Carmeli esinemise keskpaigaks kohale. Kuna Rosie ei pannud kohe nende kohal olu tähele, sisenes Jerry koos enda pisiõe ja ülejäänud bändiga klassi, sulgedes vaikselt enda selja taga ukse. Kui tüdruk lõpetas, polnud huvijuht ainukene, kes plaksutas. Kiitust jagasid ka VersaEmerge'i täiskoosseis. "Loodan, et väga hiljaks ei jäänud," lausus Blake peale kerget tervitust Rosie'le ning koos enda kompaniiga võttis ta peagi koha sisse pillide juures nurgas, kuhu nad olid enda muusikariistad juba kohale vedanud.
Need kitarrid käisid koos nendega suvel olnud ringreisil ning trumme piinavad nad peaaegu iga õhtu stuudios.

how we look

Rosie märkas küll noorte sisenemist silmanurgast, kuid ei pööranud sellele tol hetkel eriti tähelepanu, sellegi poolest viipas ta kergelt neile. Kui Carmel lõpetanud oli ja tagasi enda kohale istus, tõusis naine, kõndides Blake juurde, tervitades neid seekord nagu kord ja kohus.
"Ei, täpselt õigel ajal, kuigi mõni minut oleksite küll võinud varem jõuda," muigas õpetajanna kergelt, pöörates enda hallikassinised silmad õpilastele. "Nagu te teate, siis spetsiaalset koolibändi meil pole ning siin kohal otsustasid need laululinnukesed meile abikäe ulatada. Seega juhul kui teil on soov laulda bändiga, siis ärge häbenega ja avaldage julgelt enda soovi," andis Rosie teada, olles nii õnnelik ja vaimustunud. See annab noortele hea võimaluse töötada koos inimestega, kes on olnud muusikas juba päris mitu aastat ning käinud koguni suuremal ringreisil soojendusbändina kaasas.

Dany ei olnud Carmelit varem laulmas kuulnud ja seega ei teadnud ta ka mida oodata. Daniela kuulas tüdrukut tähelepanelikult ning pidi siis tunnistama, et tüdrukul on päris hea hääl. Selles oli isegi tema arvates natuke omapärane kõla, mida sa igal lauljal ei leia. Kui ruumi sisenes bänd, silmitses tüdruk neid ning noogutas vaikselt endamisi. Väga hea. Tal olekski bändi vaja. Loodetavasti oskavad nad ka tema valitud laulu mängida.

Niisiis Helena väikest hilinemist ei märgatudki. Väga hea, ei peagi midagi häbenema. See oli muidugi awesome, et varsti saabus ka bänd. Praegu aga oli neidise suurim mure endale koht leida ja kuhugi tal end ka parkida õnnestus. Kahju ainult, et kitarr seekord maha jäi, aga järgmisel korral võtab Helena selle kindlasti kaasa.

Jacksoni tumedad silmad püsisid Carmelil terve see aeg, mil tüdruku hääl vaikses klassis kõlas. Ta isegi mängis kergelt rütmi kaasa, mis oli vägagi meeldejääv ja lihtne. Ei midagi üle liia rasket. Kui neidis lõpetas, plaksutas ka Jackson tüdrukule. Kes oleks osanud arvata, et kisakoorikapten võib nii hästi laulda? Ilmselt mitte paljud. Ning kuna nüüd oli tema kord, sest vaevalt Mel lubaks tal passida, tõusis Sonny püsti.
Enne kui ta võttis koos enda akustilise kitarriga klassi keskel koha sisse, andis ta Carmelile ühe kõrva hi-five'i, sest viimane oli päris korrlaiku avapaugu teinud. "Not bad at all for a chearleader," mainis ta muiates, kõndides klaveri juures oleva tooli juurde, millele ta istus ning kitarri enda põlvedele pani. Lauluks valis ta Chris Daughtry - Home.

laul

Kui Jackson laulma hakkas, pööras Helena oma sinisekarva silmad noormehele, keda ta ammu näinud pole ja kuulas tema laulmist. Tüdruk tahtis ise ka kitarri kaasa võtta, kuid tal ei jäänud kodus aega, et oma asju lahti pakkida ja nii jäi kitarr koos kohvritega koju. Ta oli juba otsustanud, et järgmisena laulab tema.

Saanud poisilt ühe high-five'i ja küllaltki vaimuka kommentaari, tõi Carmel kuuldavale ühe turtsatuse ja naeris kergelt, istudes enda kohale tagasi. Kuigi ta oli märganud, et VersaEmerge oli ruumi astunud ja nad isegi plaksutasid, hoidus ta nende poole vaatamast. See oli raske, aga ta koondas enda tähelepanu Jacksonile, kes hakkas laulma laulu, mis oli kindlasti üks tüdruku lemmikutest, kuigi ta ei kuulanud väga tihti just sellist stiili muusikat, aga ta siiski hindas seda. Kuulanud ära esimese salmi ja pool refräänist, vaatas Melly silmanurgast vargsi Blake'i poole, võttes viimaks end kokku ning pöörates hetk hiljem enda pea noormehe poole. Ta vaatas mehele enda pruunide silmadega otsa, keeramata enda pilku mujale. Nad olid kunagi noormehega super hästi läbi saanud. Lausa nii, et Melly arvas, et lõpuks ometi on ta leidnud, kellegi, kellega ta tõesti tahaks koos olla, aga siis laksatas reaalsus talle kõvasti pähe. Blake pidi pidevalt bändiga ära käima või stuudios istuma. Alguses nad veel suutsid vaatamata poisi tihedale graafikule kohtuda, kuid need kohtumised jäid aina harvemaks. Viimati nägid nad teineteist augustis, kui nad Burning Boat Festivalil kokku said ja terve öö praktiliselt rannas istusid ja lihtsalt rääkisid. Carmel avas ennast noormehele täielikult. Ta rääkis talle kõigest. Ja pärast seda ei kohtunud nad enam kordagi. Kas ta rääkis liiga palju? Hirmutas poisi ära? Või avastas Blake, et Carmel ei ole ikka see inimene, kellega ta olla tahaks? Igastahes on käes oktoober, mis hakkab ka varsti lõppema, ja nad ei ole mitu kuud rääkinud.

Chris Daughtry pole ka Jacksoni playlistis olnud alati esimesel kohal, kuid siiski leidis noormees, et see laul sobis kõige rohkem iseloomustamaks nii teda ennast kui ka tema ukse taha jäänud minevikku. Peale kolme minutit mängimist ja laulmist tõmbas Sonny viimased akordid kitarril ning lõpetas. Tema tumedad silmad tõusid kitarri keeltelt tagasi Rosie ja teiste liikmete suunas, oodates mingitki kommentaari.
Jacksonil polnud just kõige haruldasem tämber või selline hääl, mis paneb õhku ahmima ja imestama, et kus see tüüp olnud on kõik need aastad. Noormehel oli pigem vaiksemapoolne ja mahedam, mõne noodi juures koguni kergelt kähe hääl.