TWENTY ONE YEARS OF MILENA

Hunter ei teadnud isegi, miks ta näole selline lai naeratus ilmus, kui Milena enda käed tema kaela ümber põimis. Enamasti oleks ta ennast sellest haardest lihtsalt lahti väänelnud, aga täna seisis ta rahulikult paigal. Äkki oleks aeg korralik ja uus leht keerata ja üritada enda vanema õega natuke paremini läbi saada. Tegelikult ega poiss täitsa täpselt ei teagi, miks teda tihti Millie sõnad närvi ajavad. Igastahes oli täna tüdruku sünnipäev ja Hunter üritas olla korralik väike vend nagu talle kohane oleks. "Ei, ma tulin sulle kingitust tooma," lausus Hunter, "ja õnne soovima, kuigi vaadates seda inimmassi, siis ma olen kindel, et õnne jagub sul rohkem kui paariks aastaks," muigas poiss ning keeras ennast ringi, vaadates enda õele otsa. Hunter silmitses kingitust enda käes ning ulatas selle siis tüdrukule, "palju õnne!"

Milena oli ausaltöeldes üllatunud, kui Hunter niivõrd rahulikuks jäi. Areng. Heas suunas. Millie was happy. Like really happy. Juba tükimat aega on ta püüdnud noorema vennaga suhteid parandada, ent ühepoolse ürituse puhul asi nagu väga ei toimi. Ehk hakkavad nad nüüdsest päriselt paremini läbi saama? See oleks üks parimaid sünnipäeva kinke. Mis sellest, et kaks nädalat hiljem saadud.
Vennakese sõnade peale ei kadunud too naeratus kuskile. Järgmised õnnesoovid, mis tuli üle elada ja viisakalt tänada ja ilma kallita ei ole asi korralik, mis tõttu väikevend ka kalli sai. Sinise karbikese sättis ta Jackilt saadud karbi peale, hoides mõlemat kindlalt käes. "Ma ei leia, et õnn kuidagi sellest ligi 200-pealisest rahvamassist sõltuks. Enamik on sellised I-made-eyecontact-with-you tuttavad, kelle ma kutsusin ainuüksi kingituse saamise pärast," naeris neidis. Nii omakasupüüdlik siis. Igast mitte nii kasulikku stuffi on alati tore saada, tho. "Sa kavatsed natuke sellele päris peole ka jääda, eks?" küsis Lena otse. Vastuse peale ta noogutas ja vabandas kiirelt, et ta liigub nüüd edasi, et venna võtku ka endale kuskile sinna tema master-tooli lähedale istet ja varsti saab sööma hakata. Ja siis järgmine kalli ja Millie liikus edasi. Enne, kui ta päriselt Annani jõudis, viis ta need kaks precious karbikest teste kingituste juurde, mida oli ikka kogunenud.

Anna juurde jõudis ta päris kiirelt tagasi. Ai kui tore oli seal praegu olla. Selline väike moodkiller. Segab venna armuelu natuke. "Ou, venna, ma tahan kohevarsti sinuga natu rääkida.." pöördus Sommers esmalt vanema venna poole ning viis seejärel pilgu tagasi Anna'le, talle kalli tehes ning tänades, et too ennast kohale vedas. Ausaltöeldes polnud Milena elusees uskunud, et nii paljud inimesed ennast kohale veavad.

Kalli peale tõi küll Hunter kergelt piinatud hääle kuuldavale, aga sellele järgnenud kerge naer näitas ilmselget lepitust. "Sa oled ikka nii omakasupüüdmatu," lausus Hunter pead raputades, "natukeseks ehk... see....kõik....siin ei ole väga minu värk," sõnas poiss, vaadates ümbergringi, silmitsedes erinevaid inimesi, kellest ta teadis vaid paari üksikut. Ta ei ole kunagi olnud nii populaarne kui tema vanem õde ja vennad. Ja siis oligi Milena kadunud. Hunter naeris endamisi ja jalutas siis läbi saali, lähenedes lauale. Maha ta siiski veel ei istunud.

Kui Chad taipas, et neile oli Millie näol seltsiline tekkinud, pöördus ta õe poole. "Rääkida... millest?" uuris ta. Ei tea, mis see nii oluline siis olla sai, et järgmise päeva hommikumi oodata ei kannatanud? Mees oli just kavatsenud endale alustuseks õlut võtta, aga sellega jäi, nagu ta jäi. Jõuab hiljem ka. Süüa ta nagu nii väga ei tahtnudki, kuna oli täna juba piisavalt rämpsu tarvitanud, sellist, mida nimetatakse kiirtoiduks. Aga see ei tähendanud, et ta ennast sinna lauda istuma ei veaks. "Sa mõtled omaette rääkimist?" esitas Chad järgmise küsimuse. Kuna ta täna nagunii kenasti käituda üritas, ei kavatsenud mees Milenakesele vastu vaidlema hakata. Kui tõesti nii väga vaja, võib ta Anna natukeseks omapead ka jätta.

Anna muigas õrnalt Chadi sõnade peale. Milena ei jätaks poissi päris tükk aega enam rahule, tuletades talle seda pidevalt meelde. Lausa hõõrudes igal vabal hetkel seda fakti nina alla. Vähemalt neidis teeks seda poisi õe asemel. Samas Ronnie silmis suudab Chad igas riietuses hea välja näha. Isegi tavalised dressid näevad tema seljas paremad välja. Sünnipäeva last otsides, pöördusid näitsiku rohelised silmad viivuks veel saalile, mis oli korralikult rahvast täis. Huvitav, kui palju Milena kohaolijatest tegelikult üldse tunneb? Pooli, veerandit??
"Võtame," noogutas Anna kergelt Chadi küsimuse peale. Ta hakkas just vaikselt laua poole astuma, kui korraga ilmus ei kuskilt välja Milena. Vaikides silmitses ta tüdrukut ja tolle venda juttu ajamas, naeratades õrnalt Lena'le ning järgmine hetk neidis kallistas Annat. Loomulikult kallistas ta teda vastu, andis üle enda pisikese kingituse - šokolaad ja tüdruku lemmikartisti kõige uuem plaat, I hope you still remember - ning jäi lihtsalt sinna seisma. And now what??

Ja selle lühikese sekundilise aja sees, mis lahutas Millie öeldut Chad' vastusest, suutis neidis ümber mõelda selle suhtes, et ta rääkida tahab. "Nagu omaette, jah.. aga siis ma oleks tahtnud Matt' ka üles otsida.. aga siis ma otsustasin ümber ja loodan siiralt teie mõistlikusele." vastas Milena venna küsimusele. Ta oleks tahtnud nagu öelda, et Jack on siin ja et nood siin üle reageerima ei hakkaks ja toredat pidu mingise tüliga ära ei rikuks, võimidagi, since kumbki neist väga meest ei salli. Erinevalt Milenast.
Ja siis oli kogu see kallistamine ja õnnitlemine ja tänamine. Lena oli siiralt õnnelik, et Anna ennast kohale oli vedanud. Eelkõige selle tõttu et tal oli üldjuhul miinus üks valvur vähem. Peaks veel Matt' kuidagi natuke rivist välja saama, et too seal täisrauaga turvat ei mängiks siin.
Nähes oli lemmikbändi veel välja tulemata plaati, oli neidis nii õnnelik, kui üks inimene üldse olla saab. Tegelikult oli ta juba Jack' ja Hunter' nägemisest saati nii õnnelik, kui üks inimene olla saab. Kõik oli nii ilus hetkel.. so piiiuuuuuutiful.
"Aga Chad. Sa teed natuke kõvemat häält, eks? Oleks vaja kogu see sumin vait saada. Saaks sööma hakata, saab kiiremini õige peo juurde edasi liikuda," pöördus ta tagasi venna poole, olles Anna endale käevangu sokutanud.

Chad kortsutas kulmu, kui Milena mõistlikkuse teemaks võttis. Okei, see ei tähendanud head. Vähemalt mitte tema suust öelduna. Mitte, et mees praegu aru oleks saanud, mida Millie täpsemalt enda sõnadega silmas pidas. "Tahad mingit orgiat korraldada ja meie Matt'iga segame sind?" pakkus Chad naljaga pooleks. See läks vist natuke liiale, aga kutt lootis, et õekene ei saa tema peale väga pahaseks. Jacki polnud Chad selle rahvasumma sees isegi veel märganud, aga kui aus olla, siis ega talle selle tüübi kohalolek ei meeldiks küll. Samas otseselt kallale ta tüübile ei läheks, kuna väga vale oleks kellegi teise pidu mingi kaklusega ära rikkuda. "Et siis kellelgi on kõtu tühi?" muigas Kevin, aga vastust ootamata võttis ta õelt saadud missiooni ette ning teatas kõva häälega, mis kostus üle kogu ruumi, et nüüd on aeg 'head ja paremat kühveldama hakata'.

Milena ainult naeris selle orgia-idee peale. "Ja mis sa siis arvasid, miks te Matt'ga kutseid ei saanud?" uuris neidis rahunedes vennalt. Ta ei hakanud seda orgia-ideed ülde eitamagi, kuigi see oli viimane asi, mida ta siin peol korraldada kavatses. Ta kannab endiselt oma promise-ring', millega Lena vennakese nina ees hetke pärast ka vehkis. Ilmselge, eksole, et mingit orgiat ei tule. Või vähemalt see, et neidis seal ei osale. Teised tehku mis tahavad. "Kuidas te üldse teada saite, et ma endale peo korraldan? Emme-issi teadsid ka vaevu, et mis toimub ja kus toimub.." ei saanud jätta Lena küsimata. Teda tõsiselt huvitas, kuidas ta vanemad vennad sinna sattunud olid.

Ja siis oli vennake nii lahke ja oli natuke jobu. Well, vähemalt sai kõik kohe laua äärde ja Milenal on üks asi vähem, millega tegeleda. Kuid enne, kui neidis ise kuskile liikuma sai hakata, pidi ta peaaegu ninali kukkuma, kui üks umbes põlvedeni ulatuv pätakas tal ümber jalgade jooksu pealt kinni võttis. Lena stone's seal niikaua, kuni haare lõdvenes, näol üsnagi šokeeritud pilk, ning pööras siis ennast ümber. Üks neist vahvatest lastest, kellega Milena lasteaias olles tegeles. Üks neist, keda ta kaklema õpetas.

Kiirelt oli pätakas tal süles ja igast kallid ja musid jagatud. Annale ja Chad'le ütles ta, et nad võivad lauda minna ja et neidis ise ka kohe tuleb. Pätakas süles, viis ta kõigepealt Annalt saadud kingi ära ja ühines siis lauasolijatega. Kuid selle asemel, et maha istuda ja sööma hakata, jäi Milena püsti seisma, et mingine väike kõne moodi asi maha pidada. Too laps oli tal endiselt süles. Ei kavatsenud too vist sealt veel kuskile minna, kuigi lil Sommers talt mitu korda küsinud oli, kas too äkki emme-issi juurde minna ei soovi. Nendepoolse kingi oli Lena juba tükk aega tagasi kätte saanud.

Natuke ootamist, kuni kõigi pilk tema peal oli ja kõik vait olid, alustas Milena oma peaaegu kohustusliku kõnega. "Kõne kirjutamisega nägin ma kõige rohkem vaeva. Kõik muu tuli nagu iseenesest.. aga rääkija inimene ma väga ei ole. Vähemalt mitte siis, kui mingit kõnet pidama peab. Ja kuna viimane sünnipäevapidu mida ma pidasin oli nii 5 aastat tagasi ja uut pidu enne üheksat aastat minu poolt ka ei tule, siis leidsin ma kõne kohustusliku olevat. Aga kuna mu kõne kirjutamisest midagi välja ei tulnud, siis ma üritan midagi improviseerida natuke ja ma asun kohe asja juurde..umnn.. nii.. ma olen siiralt üllatunud, kui paljud kohale ilmusid. Ma ilmselt tänasin enamikku juba eraviisiliselt, aga ma teen seda uuesti.. suured-suured tänud teile. On mida meenutada. Loodetavasti. Ja tulevased üheksa kuud on viimased, mil te mind näete. Mõneks aastaks. On plaanis õppima minna. Mida, jääb esialgu saladuseks. Kuhu, pole eriti kindel. Miks.. sest ma jõudsin lõpuks järeldusele, et oleks tark oma eluga midagi kasulikku teha. Ja kuna see on esimene kord, kui ma sellest kellelegi räägin, siis Matt ja Chad - pärast kõne lõppu olen ma siinsamas, kui te rääkida peaksite soovima. .. ärge ennast väga täis kohe sööge. Mul on teile üks-kaks üllatust varuks enne lahkumist. Et teid veelkord kohale ilmumise eest tänada. Ja kinkide eest ka, otseloomulikult. Lauas alkohoolseid jooke küll pole, kuna ma arvestasin sellega, et siia mingine arv väikseid lapsi on.. aga kui on keegi, kes arvab, et mu imelist 21'st sünnipäeva peab ikka pitsiga tähistama, siis andke aga teada. Üht-teist on taharuumidesse ära peidetud.. nii.. oli vist veel midagi, mida ma teile öelda tahtsin.. " rääkis Milena äärmiselt pikalt, lastes silmadel kõikidest kohalolijatest üle käia. Nüüd võttis ta ka veidi pikema mõttepausi ning lasi tüdruku oma sülest tema palvel maha. "Läbisaamised on kuidas kellegagi, aga kallid olete te mulle kõik. Ja ma ei tea mida teie teete, aga mina hakkan igastahes sööma. Kõht tükk aega juba nuriseb," lõpetas neidis oma kõne kerge muige saatel ning istus siis oma toolile, seda veidi ligemale tirides. Ta hoidis pilku veel mõned hetked rahval ning ootas, kuni nad sööma hakkavad enne, kui ta endale toitu ette tõstis. Alustas ta kohe sushist. A nom nom nom. Tõstis endale natuke ette sealt, libistades seejärel pilgu Chad'lt Anna'le ja Anna'lt Matt'le ja Matt'lt Hunter'le. Ka William'st lasi ta korraks pilgul üle käia. Oli temagi ju ennast ligemale istuma sättinud. Ja since Jack istus Millie'st kohe vasakul, käis pilk ka temast üle. Minimaalselt siiski. Vennad olid sealsamas, ei saanud väga stare'da.

Väike jutumulin oli peaaegu kohe pärast kõne lõppu üleval. Kõik olid ennast lähemate tuttavate seltskonda sättinud ja sõid ja rääkisid. Milena sõi ja oli vait. Seda tema äramineku teemat vältis neidis täielikult. Ja enamvähem see aeg, kui kõik olid ennast juba peaegu kurguni täis söönud, ilmusid ka emme ja issi Sommers kohale.

Millie oli toolilt üsnakiirelt püsti ja suundus vanemate juurde. Kallid ja musid ja veel ühed õnnitlused, mida vastu pidi võtma. Mingi kiire ülevaade kohalolijatest. Ära sai mainitud ka vennad ja Chad' naine ja mõned teised, kes talle esimese laksuga meelde tulid. Kogu emme-issi-tütre vaheline jutt leidis aset tolles eesruumis, kus Lena oma esimesed kingitused vastu oli võtnud. Tolle arve ulatas ta seal ka issile üle. Ega issi Sommers kogusumma üle väga õnnelik ei olnud, aga see ei olnud täiesti katastroofiline, nii et ta midagi kurja ka ei öelnud. Ja siis kadusid emme ja issi ära, soovisid veel ilusat pidu ja läinud nad olidki. Milena naases aga teiste juurde söögilauda.

Ja kuna keegi ei söönud enam, vähemalt ei näinud Milena, et keegi seda teeks, võttis ta korraks uuesti sõna. Et tort ja muu niisama hea kraam sisse mahuks, on aeg tantsida. Ruum oli piisavalt suur, et sinna ka väike tantsuplants ära mahutada. Ja siis tutvustas neidis kõhutantsijaid, kes väikese esinemise korraldasid. Silmailu missugune ja ei sisaldanud midagi, mis lastele alla 18 keelatud olema peaks. Nii kolme-neljaminutiline show kõhutantsust ja siis surprise-surprise, they start gangnam dancing! Milena oli loomulikult see kõige suurem kaasaelaja. Ta oli tellinud lihtsalt show ja siis palunud midagi üllatuseks teha. And that's what they did. Oh them. She was SO pleased. Ja kui kogu see tants läbi sai, tänas Lena neid ning saatis nad välja.
Tagasi tulles ütles ta, et kuniks söögilaud korda tehakse, on aeg teistel tantsida ning selline mõnus tantsumuusika läks käima. Õigel helivaljudus. Ja ei olid sellised head laulud, mis peaks kõigile sobima. Midagi natuke vanemat ja midagi natuke uuemat.

ot: dundundun.. ma skippisin enamuse söömisest.. ei tohiks sellest probleemi olla.

"Suva need kutsed. Ei nendes miskit vajalikku. Eriti siis, kui tegu on mu enda õega," kostis Chad kerge turtsatuse saatel. "Kuidas me teada saime? Nagu oleks selles midagi eriti rasket. Tead ju ise, mismoodi selles linnas elu käib. Inimesed räägivad, jutud levivad. Keegi teab alati midagi," sõnas Chad. Loodetavasti jäi Milena tema vastusega rahule. Midagi rohkemat lausumata võttis tüüp laua taga istet. Peagi sai ta koos kõigi teiste külalistega Millie vaimustavat kõnet kuulata, mis oli tema kohta küllaltki hästi välja kukkunud. Kui see läbi oli, võttis Kev endale natuke aega söömiseks, aga nagu enne mainitud, polnud tal täna erilist isu. Üks kena taldrikutäis sai muidugi viisakusest söödud. Kõhutants, mis hiljem tuli, Chadile väga huvi ei pakkunud, aga gangnam dance polnud üldse paha. Suuremalt jaolt oli noormehe tähelepanu aga tema kõrval istuvale tšikile koondunud. Ja kui muusika juba mängima pandi, polnud mehel enam mingit tahtmist enam kauem seal lauas istuda. "Tantsima tuled?" küsis ta Annalt, hoides oma sinakaid silmi neidisel. Kuna nende viimasest tantsust oli nüüdseks terve igavik möödas, tahtis Chad loomulikult teada, kuidas see neil praegu välja tuleks.

Kui Trey ja Faye saali sisse astusid, oli pidu juba ilmselgelt alanud. Noh, nad jõudsid ju ikka päris mitukümmend minutit hiljem kah. Tegelikult ei olnud mees veel täna hommikulgi kindel, et ta siia tuleb, aga nagu näha, siis siin ta on. Ja selle eest peab Milena ilmselt Ravenit tänama, kes nägi kusjuures mitmeid kordi parem välja kui mõned päevad tagasi. Mehe sinised silmad libisesid üle rahvamassi, samal ajal kui tema käsi oli kindlalt ümber Faye piha, hoides neidist enda lähedal. Kuna otsus peole tulla oli nii viimasele minutile jäänud, siis ei olnud kingitus just eriti suur ja läbimõeldud, aga vähemalt midagigi. Faye käes oli paar lilleõit ja Trey käes kingikott, milles oli kommikarp, pudel midagi kangemat ja ümbrik, kus oli kaart ja üks raamatupoe kinkekaart. Kui Millie raamatuid ei loe, siis ostku ajakirju või filme või muusikat või kalendreid või postlkaarte või mida iganes. Väike Sommers leiab endale sealt kindlasti midagi. "Kas sa näed teda?" pöördus Trey Raveni poole, pidades enda küsimuses ilmselgelt Milenat silmas.

Outfit

Faye polnud täiesti enam nii kahvatu ja pigem lausa sinaka nahatooniga, kui ta oli olnud mõned päevad tagasi. Õnneks tema jalaluu polnud katki, küll aga sai tugevalt põrutada, mis tõttu oli tüdrukul teksade all kerge toetav sidemest tugi. See polnud kips, aga midagi sellelaadset.
Toetades ennast vastu Trey'd, silmitses neidis esmalt kergelt umbuskliku pilguga kohale ilmunud rahvast. Viimased paar nädalat on ta olnud Trey ja Sethi juures korteris, käies harva väljas. Esiteks juba sellepärast, et ta pidi enda organismi turgutama. Deedsi poolt süstitud suur kogus narkootikume, tegid üsna suurt kahju tüdrukus.
"Juhul kui ma eksi, siis peaks ta olema seal," viipas neidis peaga tantsijate keskele, kus paistis üks blond lokkis juuksepahmakas, mis ilmselgelt kuulus Milenale.

outfit.

Jack noogutas vaid kergelt, kui Milena ta üksi jättis keset võõraid nägusid, kuid õnneks väga võõrad need ka polnud, sest noormees leidis kiirelt nii mõnegi tuttava, kellega sai juttu aetud, kuni oli aeg istuda pikka söögilauda. Loomulikult oleks Jack heameelega istunud tuttavate nägude keskel, kuid talle oli reserveeritud koht Milena vasakul käel. Seega endamisi õlgu kehitanud, võttis Rathbone suuna laua otsa poole, istudes neidise kõrvale maha. Otse tema ees oli loomulikult tüdruku vennad, kellega ta mõned üksikud pilgud vahetas. Ilmselgelt ei meeldinud ta Chadile ja Mattile. Aga kuna tüdruk oli ta siia kutsunud, siis kannatage ära.
Milena armas väike kõne pani Jacki lõbusalt muigama ning tema silmad jälgisid kõik see aeg neidist.
Ennast kurguauguni mees täis ei söönud, piirdudes täna vägagi tagasihoidliku kogusega. Tema ja Lena vahel käis kõik see aeg pingeline pilkude mäng, mis tegi Jackile vägagi nalja. Puberteet otsast peale, sest nii see käis ju, kui keegi sulle klassis väga meeldis, aga sa ei andnud talle seda sõnadega teada, vaid pilguga.
Peale seda uhket pidulauda, pakkus neile kenat vaadet kõhutantsijad, keda Jack lõbusal muigel silmitses. Sellist kehade liigutamist oli raske mitte vaadata. Kahjuks sai see läbi ning oli käes tantsimise aeg. Jack ajas ennast laua tagant püsti, kõndides eemale, kus ta sai ennast mugavalt vastu seina toetada ja teisi jälgida, otsides samaaegselt enda blondi lokilammast.

Ja kuna Milena ei suutnud väga paigal püsida, siis pärast mõnehetkelist hingamispausi söömisest ja naermisest ja edasi-tagasi tatsamises vedas ta Matti endaga tantsima. Ei ole mingit vastu vaidlemist täna. Hunter ja Jack ja Chad ja isegi William olid järjekorras. Neidisel oli kindel plaan kõigiga tantsida. Kui just mitte kindlasti enne magustoitu, siis kindlasti pärastpoole, kui väiksem seltskond kohalolijates järgi jääb. Tegelikult tantsiks Lena suurima heameelega absoluutselt iga viimase kui inimesega.. aga see oleks üsnagi mission impossible ja ta jalad oleks hommikuks surnud.

Tantsuplatsil sellist tüüpilist ööklubidele iseloomulikku niisama keksimist ei olnud. Sellised valsi-moodi-tantsud. Lood olid ka selle põhjal valitud, et valssi tantsida saaks. Aeglasemalt, natuke kiiremalt. Uumate laulude puhul saavad tahtjad tegelikult ka niisama keksida. Ja kui suured ilusti tantsisid, jooksid väiksemad mööda platsi ringi ja mängisid kulli, võimidagi. Et neile otsa mitte koperdada, pidi päris ettevaatlik olema.

Natuke enne esimese tantsu lõppu, jäid Tree ja keegi tsikk silma. Vot, nimi ei tulnud hetkel meelde. Dayum. Igastahes mainis Lena oma vennakesele ka, et uued külalised on ennast kohale vedanud ja ta peaks neid tervitama minema. Tänas ilust vennakest tantsu eest ja leidis ettevaatlikult oma tee Trey ja tüdrukuni, teisi tantsijaid oluliselt häirimata.

Anna ei tõstnud endale just palju midagi süüa, vaid pigem natukene igast asjast. Välja arvatud sushi. Seda ta ei söönud, juba esiteks sellepärast, et seal võis olla sees koorikloomi või vähemalt need võisid olla varem kokku puutunud koorikloomadega, kelle vastu on neidisel tugev allergia. Piisab sageli vaid pisikesest kogusest, kas või ainult mõnest mikrogrammist, et tüdrukul tekiksid hingamisraskused ja ta viskaks siin sussid püsti. Samas ei saanud ta 100% kindel olla, et ta ka teised söögiriistad, millega kokad on toite valmistanud, pole kokku puutunud koorikloomadega. Fingers crossed for good luck.

Umbes poole tunni pärast oli laud tühi ning Anna seisis täiesti iseseisvalt enda kahel jalal. And she survieved. Chadile oli ta andnud nõusoleku ning libistanud enda käe noormehe pihku, vedas ta tüüpi aeglasel sammul tantsuplatsi poole. Talle meeldis, et kõlas selline rahulik muusika, mis oli täitsa kuulatav, mitte see tüütu ööklubide plekiklopsimine. Asetanud enda käed ümber Chadi kaela, silmitses Anna muiates tüübi sinakaid silmi.

"Sa ei eksi," noogutas mees, kuid ta ei liikunud paigast, sest see blond juustepahmakas liikus ise nende poole. "Ja siin ongi meie väike sünnipäevalaps," muigas Trey, kui Milena nende juurde jalutas. Väga hea, sest siis ei pidanud nad ise läbi selle rahva siin tatsama, et näitsik üles leida. Võtnud hetkeks enda käe Faye ümbert ära, kallistas ta tüdrukut põgusalt, ulatades talle siis ka selle tagasihoidliku kingituse.