TWENTY ONE YEARS OF MILENA

Ligikaudu kaks nädalat on möödunud sellest, kui Milena päriselt 21 sai. See, kui paljud seda meeles pidasid, ei olnud väga oluline, sest Millie moodi ei ole korraldada mingeid pidusid, kuhu on kutsutud mingi teatud seltskond. More or less. Peaasi, et kinke saab. Ja kuna ta oli enne sünnipäeva forever koduarestis ja pärast sünnipäeva kaks nädalat Rootsis, siis nüüd oli nagu ilus aeg pidu korraldada.

Peo korraldamiseks anti vabad käed, as usual, kuniks kulud väga kõrgeks ei kerki ja kohe eriti rõhuti vanemate poolt sellele, et politseiga mingeid jamasid ei tuleks. Ja kuna Milena kategooriliselt keeldus kodus mingit pidu pidamast, sest ta absoluutselt ei viitsi teiste järelt midagi koristada, siis otsustati peo jaoks ruum rentida. Eks ta hiljem ühtteist teeb, aga muidu olid selleks koristajad.

Westside'l, sest seal on odavam ja ka seal leidub korralikke peopidamisruume. Toidud olid kõik tellitud. Igast võimalikust söögikohast natuke. Igast delicious as fuck sööke oli lauale pandud. Ja kuna Lokilammas on seesmiselt väike tüdruk, siis ta tahtis ikka nii, et kõigepealt on see osa, kus kõik ennast kurguni täis söövad.. ja siis tuleb suurte pidu. Selle jaoks oli kaetud ka päris suurele rahvamassile toidulaud tolles eesmises ruumis. Selline viisakas ja veidi ka pidulik, ilma alkohoolsete jookideta. See ruum, kus päriselt pidu toimuma saab, oli kohe kõrval. Kuna 21 on tähtis sünnipäev, sai diskor kõik palgatud, nshit. See oli üle aastate tegelikult esimene sünnipäeva pidu, mida Lena suuremale massile korraldas, niiet ta sai veidi lõdvemalt võtta. Sweet 16 oli vast viimane kord, kui ta midagi suuremalt tähistas.

Ja kuna nüüdseks oli juba koolike alanud, siis valis little Sommers peo toimumise ajaks reede õhtu. Selline aeg, kuhu saaksid ilmuda ka veel väiksemakd lapsed. Sest olgu Milena milline ta on, aga lastega on ta alati hästi läbi saanud. VÕibolla välja arvata Hunter. BUt she tries her best. Nii mõnedki korrad on ta at random lasteaias abikasvatajaks käinud, aga see on nagu väga vahe tuntud fakt tema kohta. Rohkem teatakse ikka seda, kui palju sekeldusi tal igal pool ja kõigiga on.

Nii, anywhore, back to the party.
Kutsed oli Milena saatnud nii kirjana. See ei olnud selline labane 'oh hey, bby (whoever u r). Im havin' bday party. Come and lez party togetha. Dont'cha forget da gift or no party fo ya'- stiilis kiri. Pigem selline armas peaaegu ametlik kutse, et toimub selline awesome pidu seal ja seal sellisel kellaajal. Et Milena on ääretult tänulik, kui Sa kohaled ilmud ja kingi eest on Milena veel tänulikum. Et võidakse inimesi kutsuda, aga sellega paluks piiri pidada. On tegemist siiski sünnipäeva, mitte läbuga. Et riietus on täiesti oma valik, but whores will be thrown out. Ja siis ta tänas tähelepanu eest. Ümbrikud pani ta isiklikult igaühe postikasti, kellele ta kutse edastada otsustas.

Kutse said inimesed, kellega ta enamvähem normaalselt läbi sai, of course. Ja siis ta endised klassikaaslased, näiteks. Ja mõned niisama toredad inimesed, kellega ta kunagi kokku puutunud oli. Ja kuna Milena tegeles kõigega nii salaja, et ema-isagi vaevu teadsid, mida nende tütar plaanib, siis oli kaheldav, et ta vennad teadsid sellest, et üldse mingine pidu toimub. Kui, siis kuulsid nad enda tuttavatelt. Loving sister.


Ja nüüd, kui kõik valmistused valmis olid, istus Milena kuskil seal ees, kust inimesed sisenema peaksid. Saabumiseni oli küll aega, aga oli ka varajasi inimesi. Ja päris söögisaali ta ka passima minna ei tahtnud. Pärast on kõik toit otsas enne, kui külalised kohale jõuavad. Istus seal ühel tugitooli-moodi istmel, jalad üle käetoe ja mängis telefonis mänge, because she's awesome. Kontrollis vahepeal veel mingeid igasuguseid arveid ja et kõik klapiks ja oleks nii, nagu ta seda oma vähese ajaga plaaninud ja tahtnud oli.

ot: sepsi outfit

hahaha, ma avastasin, et ma tegin westside' asemel eastside'le..
just imagine, et see on tglt westside'l, ei viitsi ma midagi muutma hakata

Miks ta kutse sai, oli Williami jaoks paras müstika. Ta teadis küll kutsujat - linnapea tütar Milena -, aga vähemalt tema mäletamist mööda polnud ta neiuga kordagi rääkinud. Ehk oli tehtud mingi kolossaalne apsakas ja kutse pidi minema kellelegi teisele? Muidugi oli väike variant, et Milena oli temast kelleltki kuulnud, mis oleks ka päris reaalne, kuna nad mõlemad on igipõlised treehilllased, Tree Hill aga polnud mingi metropol, kus iga teist vähemalt nägupidi ei tea. Või selle kaudu, et ta on nüüd Ravenite hingekirjas. Loodetavasti polnud tegu puhtal kujul trollimisega, kus teda uksel naeruga vastu võetakse ja kuradile saadetakse.

Kõik muu kõrvale jätta - mida ta kingib neiule, kes on saanud 21 ja kellest ta ei tea muud kui alatut laimu, mida tema klassiõed vaaritasid, ja fakti, et tegemist on linnapea tütrega? Siinkohal ulatas abikäe tema ema, kes finantseeris kimpu lilli ja kinkekaarti, millega sai Hilton Hoteli spas valida kolm protseduuri - iga naine (hell, iga inimene) vajas midagi lõõgastavat, olgu ta missugune tahes. See kinkekaart maksis küll roppu moodi ja pani Willi mõtlema, et ta peab endale tõesti töö leidma, kuna ema müüjannakoht ei ole just rahapada, aga ehk meeldib see kingitus Milenale. Millised kallid kingid inimesele, kellega ta on vaid pilke vahetanud. Samas oli see kutse võimalus natuke rohkem suhelda - ta polnud aastaid ühelgi avaliku(ma)l üritusel käinud (jätame kooliaktused välja, eks) ja tema uuele imidžile, mida ta üles ehitada püüdis, pidi see hästi mõjuma. In a way.

Peopaika saabudes nägi noormees, et seal valitses rõõmus... rahulikkus. Ta oli vist esimene, kui sünnipäevalaps välja arvata. Heh. Ema veel nokkis tema kallal, et "minu väike Randy, lakutud noorhärra", kui tal soengut kohendada aitas. Kamoon! Ta vähemalt pidas seda mikski, millisena sünnipäevale läheb! Võtnud pintsaku sisetaskust ümbriku kinkekaardiga, astus nooruk edasi ooteruumi, kus märkas end väga vabalt tundvat neidu. Milena. Viisakalt ootas ta, et neiu püsti tõuseks - hohoo, sünnipäevalaps oli hoolimata oma kontsadest temast peaaegu peajagu lühem - ja ulatas talle kimbu ning ümbriku. "Palju õnne sünnipäevaks."

l'outfit + mustad teksad + mingid mustad ketsid

Kuna täna oli selline tähtis päev, mil Chadi väike õekene Millie otsustas oma juba tükk aega tagasi toimunud sünnipäeva lõpuks tähistada, ei saanud ta seda ju ometi igoreerida. Pealegi polnud Chad ausalt öeldes juba pikka aega ühelgi sarnasel peol käinud, sest tal oli alatihti muud tegemist. Tänase õhtukese puhul oli ta isegi endale musta ülikonna selga tõmmanud. Kuna ta aga neid ülikonnapükse rohkem kui mingit muud riietuseset vihkas, olid nende asemel täiesti tavalised tumedamat tooni teksad. Et siis selline casual style.

Kingitust oli Chad õekesele päris pikka aega otsinud, sest ta ei osanud midagi väga geniaalset välja mõelda. Igatahes pidi see olema natuke mõnitav, aga mitte liiga üle pingutatud. Kui ta lõpuks kõik need asjad ostetud sai, muretses Chady ühe karbi, kuhu ta kõik vidinad sisse pani. Kaetud oli karp loomulikult erkroosa paberi ja sama värvi lipsukesega. Asjade nimekiri, mis karbid olid, polnud kuigi pikk: esiteks punane kuradi sarvedega ja litritega kaetud punane peavõru, siis Hello Kitty püstol, laulev Justin Bieberi nukk, pakk kondoome ja justui halastuseks ka natukene raha (nii paarsada dollarit), mis oli kenasti ümbrikusse topitud koos kaardiga, millel ilutsesid 'kõige südamlikumad õnnesoovid'.

Astunud tühja peosaali sisse, samus Chad otsejoones Millie juurde, kes seal telefoni abil üritas enda aega sisustada. Vaesekene. Isegi oma enda sünnipäeval ei suuda käsi sellest jublakast eemal hoida... "Et siis jah... olgu sul neid aastaid veel palju, sest vastasel juhul pole kedagi, kes saaks mulle rohkem närvidele käia kui sina," teatas tüüp lõbusal toonil ja ulatas siis õekesele kingikarbi. "Ma loodan, et sa kohe seda lahti ei tee," lisas ta. Ja kõige lõpuks sai Millie ka väikese kallistuse osaliseks. Ega Chad tegelikult teda nii väga ei vihanud, kui vahel tundus.

OT:
sarvekesed
püstol
nukk

Matthew sai enda vanemate käest teada, et Milena peab ametliku sünnipäevapeo maha ja muidugi rääkisid ema-isa Matthew ja Chadi ära, et minge hoidke ikka silma peal. Hell no usaldavad nad lokilammast. Matt jõudis peole varem, ta oli kingitusega improviseerinud. Kõigepealt oli tal üks suur pappkast, kus sees oli ilus roosa siidpaber ning omakorda selle sees olid lammastega sussid ja mõlema sees pudel kangemat. See oli alles esimene kingitus, tal oli üks suurem üllatus ka varuks, aga enne soovis vend näha, kuidas noorema õe nägu ära vajub nii lahja kingi pärast.

Matt kandis siniseid teksaseid, heledat triiksärki ja selle peal musta pintsakut, mille varrukad olid küünarnukkideni kääritud. Jalgade otsas olid mugavad saapad ning vasaku randme peal ka truu käekell. Mees väljus autost 21-heeliumit täis õhupalliga ja pappkastiga, mis oli pakitud kuldsesse paberisse. Peoruumi sisse astunud valdas meest üllatust, see oligi "pidu"? Mahlakas kuubis ju. Oh well, Milenal olid raudselt trikid välja nuputatud.

Kuna Milena oli hetkeks telefoniga mängimise sinna paika jätnud ning lõi veel viimast korda arveid kokku. Nii igaks juhuks. Ta oli seda küll oma tuhat korda küll juba teinud, aga matemaatika on alati ta tugev külg olla ning neidisele meeldis ennast pidevalt üle kontrollida. Ja kuna tal tekkis mingine väike jama, kogemata vale tehtemärk ja siis mingid niisama plõksimised, pomises ta omaette pahaselt, kui esimene külaline sisse astus. See omaette polnud just väga omaette, tegelikult, sest tol hetkel polnud seltskonda, kelle kohalviibimise pärast muretseda. Küll aga jäi ta vait niipea, kui kedagi silmanurkast märkas. Oma arved lükkas ta selleks spetsiaalselt kaasa võetud mappi ning sättis need toolile. Sinna viskas ta ka telefoni, kui ennast püsti ajas ja kleiti veidi sirgemaks tiris ning juuksed silmade eest ära lükkas.

Fakt, et ta ka oma tikkkontsadega Williamist lühem oli, oli kurb fakt. Aga eks ta on koguaeg nii elanud, mis seal siis ikka. Kui ta need kontsad kunagi jalast ära võtab, saab veel rohkem nalja. Küll aga tänas neidis teda õnnesoovide eest ning ega teda väga ei huvitanud, kas Will' kavatses kallistada või mitte, tegi Millie seda tänutäheks sellegipoolest. Kinkekaardi ja lilled võttis ta otseloomulikult enda kätte. Kinkekaart maandus rahulikult telefoni kõrval, sest väga kuhugi mujale polnud seda panna ja käes ta ka seda hoida ei viitsinud. Küll ta leiutab mõne geniaalsema koha, kus kinke hoiustada. "Lillede peale ma ei mõelnudki. Ja ma ütleks, et astu edasi.. aga seal pole nagu väga kedagi. " naeratas neidis, lillekimpu endiselt käest hoides teadmata, mida nendega edasi teha. Peaks vennakestele helistama, et nad vaasi tooksid? Ega tal pole vennakeste vastu midagi ega selle vastu, et nad seal peol patrullivad.

Ja niipea kui tal see mõte peast läbi käis, ilmus sinna Chad ja üsna pea tema järel ka Matt. NOOOO!! Fuck no. Sommers naeris kergelt venna sõnade peale. Kingikarbike käes ja kallistus saadud, maandus karbike tugitooli ette. "Idjit. Neid aastaid jagub mul täpselt nii palju, et ma enne sind hauda läheksin, vot mis. Prepare, brotah dear.. ja see kingi mitteavamine oli challenge, right? It's accepted, then." lausus Milena veidi kavalalt. "Aga Chaaaaaaad.. mine käi kodus ja too vaas. Mulle tekkisid ootamatult lilled. Need oleks vaja kuskile panna. Ma polnud absoluutselt arvestanud sellega, et keegi nii kena on ja mulle lilli toob." palus ta vennakest. Mis see tal 10 minutit siis ära käija on.

Põhimõtteliselt aukülalisena vedas ennast Milena hilisele sünnipäeva peole ka Jack. Selga pani ta endale tähtsa sündmuse puhul hallika ülikonna ja sinise lipsuta triiksärgi, aga et jääda enda elementi viskas mees jala otsa nöörsaapad, mis jäid pükste peale. Kaks ühes - viisakas ja omapärane. Enda sünnipäeva kingi oli suutnud mees ära mahutada ühte suurde karpi, mille ta oli päeval salaja Milena tuppa peitnud, kus see ootaks õiget hetke, mil see avatakse. Selle sisu ei hakka ma küll hetkel teile reetma. Seega oodake ja kannatage.
Sisenenud majja, mille aadressi Lenakene talle hommikul oli sõnumiga saatnud, tõmbas Jack kergelt käega läbi juuste ning sisenes ruumi, mis oli päris korralikult ülesse löödud. Igastahes nägi see parem välja kui muidu. Taskus oli tal ka üks pisem käsitööline kingitus, mille ta võib praegu neidisele üle anda. Seda loomulikult juhul, kui ta suudab neidise ikka siit sega-summa-suvilast ülesse leida.

outfit

Ja siis seisis see SRS BSNSS vanem vend tal seal, shitloads of õhupallide ja kastimoodiasjaga. Temagagi sai kalli vahetatud, kuid enda kätte võttis ta õhupallid ning toppis koheselt vennakese taskusse ka oma kaasas olevad suitsupakid. Üks poolik ja teine täiesti puutumatu. "Näe, palun. Ma katsetan nüüd, kas ma suudan olla kauem ilma suitsuta või saab su keha enne liiga kiire muutuse pärast šoki." lisas ta sinna otsa ja palus vennal karbi Chad' oma kõrvale asetada. Kalli sai ka tehtud, nshit. Ja kuna Matt on suur usaldusväärne vend, siis libistas ta ka Will'lt saadud kinkekaardi venna pintsakutaskusse. "You loose this and you're dad man, big brotah," sõnas ta lõbusalt selle peale nii selgelt, kui ta sai, since ta õhupallinööri hammaste vahele toppinud oli, lillekimpu endiselt käes hoides.

Ja kuna külalisi veelgi rohkem sisse voorima hakkas, suunas Milena naad gorgeous söögisaali, kust ta ka teiste õnnitlused ja kingid ja komplimendid vastu võttis. Ja kui tundus, et suurem enaik vist kohal on, leidis ta oma tee Williamini. "Sa käid veel koolis, eks?" uuris neidis esimese asjana. Kuid nagu väga ei saanudki sinna kauemaks jääda, sest WILD GUEST ilmus. Ja who the fuck see oli, polnud Millie'l õrna aimu ka. TUndus nagu tuttav, aga samas.. not at all.

Lilled oli neidis vahepeal kuskile (jumalteabkust tekkinud) veega vaasi pannud. Oli veel teisigi ilmatarku, kes mõne õikese kaasa oli võtnud.

Ja kui Millie tundis ära Jack', siis jäi tal suu lahti. Ja mitte midagi ütlemata maandus ta mehel kaelas. "Ja ma juba mõtlesin, et sa ei tulegi. Jesus, man.. wow.. god. WOW.. you look smashingly hot. wow.. just wow." ei saanud Milena oma suud kinni hoida. Ja kui ta sai öeldud, mis tal öelda ei vaja, seisis ta lihtsalt mehe ees, jäädes seda tüütut 'palju õnne- kallikalli, here's your gift' protseduuri ootama, millest praeguseks juba tükk aega tagasi ära tüdinud oli.

Söögisaalis võis kokku olla nii 100-200 pead. Temavanused (+-5), väikesed lapsed ja täiskasvanud. Kui kõik need üleliigsed inimesed ära lähevad, kes ei ole to the real party kutsutud, peaks inimesi alles jääma nii 40-50 kandis.

OT: All hail filler NPCs

Rahvast hakkas tõesti juurde tulema ja kuna ta oleks seal "vastuvõtuterritooriumil", palun väga, lihtsalt julmalt jalgu jäänud, taandus ta hoone sügavusse, kuhu ka ülejäänud üsna pea juhiti. Nagu kari lambaid ja Milena on nende karjane. Baaa~ah. Juba oli neiu tema juures ja küsis talt kooli kohta - ja oli jälle läinud. Jah, ta käib koolis. Äge. Tuttavaid nägusid... hah, see väljend ei kehtiks praegu - kõik olid tuttavad näod -, kedagi, kellega ta rääkinud oleks või rääkida tahaks, ei paistnud. In case of anonymity - food. Vaikselt võttis noormees ühelt vaagnalt mõned suupisted. Eks vaatab, kaua ta siin on. Kui tõesti kedagi ei tule, kellega tal suhtlemine rõõmsam oleks, siis pole siin mõtet kaua mökuna vahtida.

Kuna tegu oli siiski Chadi pisiõe Milenaga, oli Anna mingis mõttes kohustatud tulema. Pealegi oli ta väga lähedane terve Sommersite perekonnaga. Lena oli siiski esimene inimene sellest perekonnast, kellega Ronnie kaks aastat tagasi suhtlema hakkas ning tema kaudu tutvus ta ka tüdruku vennaga, kes mõjub Anna'le endiselt nagu mingit sorti õhu kaudu leviv ülikange narkootikum, mille mõju ei kao kunagi.
Kuigi Milena sünnipäeva kingitus, mille Chad kindlasti juba üle andis, oli nende mõlema poolt, ei saanud Anna tulla täitsa tühjade kätega, mis tõttu oli ta ostnud hommikul ühe suure tahvli neidise lemmik šokolaadi ning tema lemmikbändi kõige uuema plaadi, mis tuli kõigest mõned päevad tagasi välja ja pole ilmselt veel lettidele jõudnudki. Aga kuna Annal on nii õiged tutvused igal pool, siis tema jaoks oli käkitegu selle plaadi hankimine.

Kuna õhtud olid veel üpris soojad, tuli Ronnie kohale jala. Nagu nii polnud tal eriti pikk tee siia kõndida ning värske õhk ja liigutamine teeb ainult head. Õigesse hoonesse sisenenud, jäi Anna momendiks seisma, vaadates küsival ja üllatunud pilgul kohale ilmunud rahvamassi. Ta teadis, et tüdruk kutsub kõik enda tuttavad, aga tal polnud aimugi, et pool osariiki ennast kohale veab. Vaiksel sammul rahva sisse astunud, liikusid neidise rohelised silmad erinevate nägude vahel, püüdes leida kas sünnipäeva last või kedagi, kes oleks tema jaoks samuti tuttav nägu.

outfit

Chad jõudis vahepeal isegi kodus ära käia ja Mille'le vaasikese lillede jaoks tuua, mille ta kenasti nähtavasse kohta toppis. No ei saa ju teise peol väga oma tavapärast jobulikku käitumist haarastada, mida väikeõe puhul ikka ette tuli. Üldse oli ta täna ebatavaliselt lahke. Õigemini oli ta terve viimase kuu enamuse ajast naeratava näoga ringi jalutanud. Mitte, et ta muidu ka eriti tõsine suudaks olla, aga praegusel ajal oli kõik veelgi hullem... Annaga olid nad kuu juba vastu pidanud pärast seda, kui nad puhta lehega uuesti alustasid ja eks see olnud ka peamine põhjus, miks Chad säras.

Rahvahulk oli kasvanud juba nii suureks, et Chad ei osanud isegi umbkaudset arvu välja pakkuda, palju neil seal täpselt olla võiks. Enamikku neist polnud ta kunagi näinudki. Ja ega teda aualt öeldes väga ei huvitanudki, kuna otsis ta ju ainult ühte ja konkreetset. Kev oli peole tulnud jalgsi, sest pärast pidu koju sõita ta nagunii ei saaks. Tema ju pole sellist tüüpi inimene, keda saaks kaine autojuhina kasutada. Ja Anna polnud temaga samal ajal tulnud, sest tšikil oli tarvis riidekapp läbi sobrada, meik peale teha ja mis iganes toimetused veel, mis naistele vajalikud on. Vaene Chady aga ei jõudnud teda ära oodata ja otsustas juba ise varakult kohale ronida...

Ei läinudki enam kaua aega, kui mees rahvahulgas otsitavat märkas. Teinud endale läbi inimeste tee vabaks, jalutas ta Anna juurde, kes üsna nõutul ilmel ringi vaatas. Ega seal polnudki midagi imestada. Polnud ta ju kindlasti ainus, keda külaliste arv hämmastas. "Hei," sõnas kutt naeratades, kui oli Ronnie'le piisavalt lähedale jõudnud. "Ilus nagu alati," lisas ta, kui oli neidisele pikema pilgu heitnud.

Annal kulus pigem kõik see aeg, mille jooksul püüdis Chad rahulikult paigal istuda ja teda ootada, juuste kuivatamiseks. Pikkade ja paksude juuste ainukene suurem häda on just see - nad kuivavad väga aeglaselt ning fööniga on neid samuti peaaegu võimatu kuivatada. Ning samas ta on naine ning neil läheb päris kaua aega tõesti õige riietuse valimiseks ja enda ilusaks tegemiseks. See on nende geenidesse ilusti sisse kodeeritud. Midagi pole parata.
Anna rohelised silmad ei vaadanud just pikalt nõutult ringi, sest peagi tabasid need ainsa inimese, kes siin maailmas suudab panna näitsiku südame põksuma tuhat korda kiiremini ning viib tema mõistuse kõigest enda kohalolekuga minema. Loomulikult oli see Chad ning kui tüüp tema vaatevälja jõudis, ilmus neidise suule õrn naeratus. "Hei," tervitas ta naeratusel tüüpi vastu. "Ma tänan. Ega sul ka midagi viga pole. Täitsa tore sind aeg-ajalt ka ülikonnas näha," lisas ta muigel. Kuigi nende viisakate pükste asemel olid tavalised teksad, nägi mees siiski kuum ja stiilne välja.

"Ega ma selliseid hilpe eriti ei salli küll, kuid käib kah. Ma ei saa ju nagu mats ühelegi peole sisse sadada. Isegi siis mitte, kui tegemist on mu enda õe peoga," seletas Chad seda riietuse asja. Praegu polnud tal muidugi enam õrna aimugi, kus kõnealune sünnipäevalaps kadunud oli. See veel ei tähendanud, nagu oleks ta unustanud enda 'patrullimiskohustuse', kuigi Anna oli mehe tähelepanu mujale juhtimises ääretult osav. "Võtaks mõned joogid ka?" pakkus Chad natukese aja pärast. Näha oli, et nii mõnigi oli seda võimalust juba kasutanud. Tema aga kavatses täna enda piiridesse jääda, kuna vastasel juhul ei suudaks ta endagi käitumist kontrollida, rääkimata veel teiste omadest. No muidugi pidi ka Matt siin valvama, aga Chad oli kindel, et vend oma ülesannet just 100%-lise tõsidusega ei võta.

Jack ei jõudnudki väga kaugele minna, kui korraga Milena rippus tal kaelas ja seisis täies hiilguses tema ees. She looks smashing and hot.. really hot. Tore oli näha neidist üle pika aja kleidis, mis rõhutas õigeid kohti õiges koguses. Seega palun ära pane pahaks, kui Rathbone lasi enda pilgul Milenal pikalt puhata. Raske oli lihtsalt mujale vaadata.
"Ise sa nurisesid, et ma käin liiga üksluiselt ja igavalt riides. Seega see kõik siin on sinu pärast," muigas Ross lõbusalt, sasides kergelt Lena juukseid, ennem kui käe enda pintsaku taskusse pistis, võttes välja punase karbikese, milles oli pika keti otsas hõbedast ripats, mida suudaks vaid Milena-sugune kanda. Tegelikult ainult see tüdruk siin. "Et sa enda Ratmani nii kergelt ei unustaks teine kord reisima minnes maha," lausus mees õrnal naeratusel, ulatades karbi Lena poole. "Palju õnne," lisas ta veel. See oli iseenesest vaid üks osa kingitusest, teine osa ootas näitsikut kodus.

Enda vanema õekese sünnipäeval peaks ikka enda nägu näitama. Vaevalt Hunter sinna just väga kauaks jääb, aga viisakusest ja armastusest enda perekonna vastu jalutas poiss siiski, kingitus käes, ette antud hoone suunas. Kingituse koha pealt oli poiss aga üsna kaua nõutu olnud. Milena oli küll tema õde ja ta peaks teda ju läbi ja lõhki tundma, aga see ei olnud nii. Vähemalt mitte viimased nii kaks-kolm aastat. Hunteri käes oli vaid üks sinine karp sinise lipsuga, mis sisaldas ühte vanaaegset kompass-kaelakeed, mis esmapilgul oli lihtsalt üks ümmargune ilusate graveeringutega kulon, aga see käis lahti ja seal sees oli kompassiplaat. Ta teadis küll, et ehte kinkimine on üsna lame ja Milena ei kanna neid eriti tihti, aga kui ta oli seda kaelakeed näinud, siis ta ei saanud seda enam poodi jätta. Kompassi taha lasi Hunter graveerida lihtsad sõnad - I hope you'll always find the right way. Ja muidugi oli poiss joonistanud ka ühe lihtsa väikese kaardi, mis oli karbi peal sinise lipsu all.

Hunter astus hoonesse sisse ning jäi hetkeks seisma, lastes endas seedida seda suurt rahvahulka. Tema jaoks kohe liiga suurt. Siiski ei astunud ta tagurpidi uksest välja tagasi, vaid hakkas endale läbi inimeste teed tegema, et enda õeraasuke ülesse leida ja talle kingitus üle anda. Kuskil pidi ta ju olema ja varem või hiljem peaksid nad ikka kokku sattuma. Hunter kandis musti ketse, tumedamaid teksasid, heledat triiksärki ja selle peal pintsakut. Mugav, aga korralik.

Ot: šušš, Chad, ei hakka jooma. söögisaalis ei ole alkohoolseid jooke..

See, et Jack Milenat' veidi pikemalt vaatas, pani neidise muigama. Las laps vaatab, ega neidisel selle vastu midagi pole. Altho all the perv thoughts..
"And I could kiss you for that right now," lausus Millie täiesti spontaanselt tolle 'see kõik siin on sinu pärast' lause peale. Juustesasimine peale krimpsutas ta nina, tekitades näole korraks pahase näo. Ja isegi praegu ei või ta seda mitte teha. Goddamn you, Jack. And then again, Jack ei oleks JAck kui ta seda ei teeks.. so she'll survive. Tolle lause peale, et ta OMA Ratman' järgmine kord ära ei unustaks, ilmus selline a little guilty ilme. "I'm sorry," vabandas ta, võttes seejärel kingikarbi vastu. Õnnitluse eest tänas Millie teda. "Kingituste pärast võiks iga aasta midagi korraldada. Õnnitlused ja kogu see õnnitlemise-protseduur on jubedalt tüütud. Ma kaoks hea meelga kuskile maa alla. Ma tüdisin kogu sellest jamast esimene kümne inimese järel ära," muigas Sommers. "Aga ma pean su praegu üksi jätma. Äkki on veel mõni kingitusega inimene kuskil. Tuia niisama ringi siin kuskil.. ja ära ära kao. Sa võid söögilauda ka maanduda, mul on seal mõned reserveeritud kohad oma master-tooli lähedal, et mul lähedasemad inimsed kuskil teiselpool lauda ei oleks. Varsti hakkab niivõinii nomnomnom-time." rääkis Milena veel ning kadus siis kuskile rahva sekka ära.

Ja mitte kaua hiljem märkas Lena Chad' ja tema juures seisvat Annat. Ehhee, nende juurde suuna võtnud, sest väga ei tundunud kedagi teist olevat, ilmus wild Hunter vahepeal teepeale. Ja kuna vennake oli parajasti seljaga, sai Millie tal selja tagant kalli-kalli teha, käed õrnalt ümber kaela põimides. "Sa ei tulnud ainult mu delicious sööki ära sööma, ega?" uuris neidis naeratuse saatel, kui vennakese oma haardest lahti lasi. See oli ilmselgelt vihje selle kohta, et Hunter to the real party kutsutud on. Kuigi Milena juba eeldas, et vennake sellele kutsele ära ütleb ja et ta ainuüski viisakusest kohale ilmus, et hea toit ära süüa. But well, sellegipoolest oli tal venda ääretult hea näha.