Hei, Jesse!

Joe istus kodus ja klõpsutas kanaleid, telekast ei tulnud midagi. Tegelikult oleks võinud kutt ju ööklubisse ka minna, aga seal ei tõmmanud miski. Pealegi ühehomme pidi ta jälle NYC-sse lendama ja varsti pidid plaadiesitluspeod algama. Joseph mõtles, et peaks midagi süüa tegema, aga laiskus võttis maad ja ta ei viitsinud külmiku juurde minna. Annaks keegi kohustuse, et tee midagi kindlat, siis oleks ta küll enda tagumiku diivanilt üles vedanud ja liigutama hakanud.
OT:Džessika.

Jessica polnud end väga sisse elanud seal, niiet ta ei tundnud end Lizzie ja Joe juures koduselt. Õigemini, kui ta Josephiga oli, siis oli kõik väga chill, aga Lizandraga oli võõras. Joed pidas Jes oma sõbraks ja ta teadis, et Lizandra on ka tema sõber, aga see kõik tundus ikka veel kuidagi harjumatu. Võib-olla oleks ta pidanud Sayeri pakkumise vastu võtma ja hoopis noormehe vanemate juurde kolima? Sayeri tuba on ju vaba ja kui kutt ise kodus on, siis on Jessica nagunii seal. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et Jessica ei ole harjunud sellega, et ta peab endale aeg-ajalt ise süüa tegema. Seda ta tegema läkski. Ta tatsas, sussid tahtmas koguaeg jalast libiseda, elutuppa, kus Joed diivanil nägi. Ideaalne. "Joe, süüa tegema, Jeanette'il on kõht tühi!" hüüdis ta vaikselt, kamandades kutti püsti. Joega peaks potid-pannid ruttu üles leidma ja loodetavasti on Josephil kokandusskille hulgi rohkem kui Jessical.

Joe kuulis, kuidas Jess teda hüüdis. "Jaa, emme!" karjus mees vastuseks ja tõusis diivanilt ning lülitas teleka välja. Ta vantsis kööki, kollased sokid välkumas. "Mul oligi kõht tühi, aga polnud motivatsiooni süüa teha, mida siis preili ihaldab?" uuris Joseph ja tegi külmkapi lahti, alles eile oli ta poes käinud ja suure kotitäie süüa toonud. Lizziele oli vaja natuke raha ka jätta enne NYC-sse minekut. "Mmm....Ma kartuleid ei viitsi koorida, sa viitsid?" uuris noormees. Võis teha kartuliputru sardellidega, mingit paprika-kanaliha-makaronirooga, pitsat, suppi...Võimalusi oli palju.

Kartuleid koorima. Eeee....võib-olla mõni teine kord. "Ma pole kunagi kartuleid koorinud," lausus Jessie,"ma arvan, et kui me süüa tahame, siis pole mina õige inimene kartuleid koorima." Õigem oleks öelda, et ta pole elu sees midagi teinud. Pitsat üles soojendanud ja võileibu grillinud ja sellised asju küll, mis erilist kokandusoskust ei nõua. "Teeme makaronidega midagi," pakkus Jessica,"punase hakklihakastmega spagette näiteks." Spagetti-polognese, see nimetus ei tule tüdrukule peaaegu kunagi meelde, aga kui seda kuskilt kuuleb, siis lööb talle roast pildi ette küll.

"Misasja? For real? Lizandra õpetab su välja," muigas Joseph. "Okei, sobib. Sealt alt kapist võta pott, lase vesi sisse ja pane tulele," õpetas Joe ja otsis külmikust hakkliha ja paki tomatipastat välja. Sinna pidi kõvasti maitseaineid ka juurde panema, siis tuli ikka hea värk. Teisest kapist makaronid võtnud, pani ta need lauale. "Pane soola ka vette," lisas mees ja võttis välja panni ning pani selle elektripliidile ja kallas sortsu õli peale.

Jessie kallutas pea viltu:"Lizandral olgu sellisel juhul heaga palju kannatust." Jes kujutas juba ette, kuidas seal köögis verd ja koledaid sõnu lendama hakkab, kui talle kartul ja nuga kätte anda. Võehhhh. Jeanette võttis kapist poti, lase selle natuke üle poole vett täis ja pani siis pliidi peale. "Nonii," pomises Jes ja põrnitses pliidil neid nuppe. Nendega pisut tutvust teinud, sai ta aru küll, mida tegema peab, et õige plaat kuumaks läheks. "Eee..palju seda panema peab?" küsis Jessica. Pärast soolab üle, siis ei päästa miski seda toitu.

"Niipalju, et maitseks nagu merevesi," vastas Joe naeratusega. Ta pani alati tunde järgi, kuna oli juba nii 5 aastat siin peres süüa teinud. "Kuidas Sawyer reageeris sellele, et sa siia tulid?" küsis Joseph seejärel ja hakkas hakkliha praadima. Natuke soola, natuke pipart, basiilik läks lõpus. "Sa küüslauku sööd?" küsis noormees üle.

Jessica kergitas kulmu. Merevesi? "Ma vist päris Punast merd ei tee," lausus Jes panneks kaks lusikatäit soola potti,"aga kui Läänemeri ka liiga soolane on, siis mina pole süüdi." Sayeri reageering. See oli tore. "Tal on vist meeles, mida Gossip Corner meist kirjutas ja ta kardab, et sellest mitte nii toredast artiklist saab tõene värk, aga muidu polnud tal selle vastu midagi," rääkis Jessica. Ilmselt Sayer võtaks rahulikumalt, kui Jes tema vanemate juures elaks. Usaldus on selle asja nimi, mis praegu nende kahe suhtes proovile pannakse. "Söön ikka," vastas Jes. Küüslauk on hea kraam ja kuna ta siin Sayeriga ka kokku ei tohiks põrgata, siis pole küüslaugu söömises midagi halba.

"Ära tee jah," vastas Joseph muigega. "Hmh...Ta peaks natuke rahulikumalt võtma," arvas Joe. "Okei, hea. Siis ma hakin seda ka natuke," lausus noormees ja otsis selle ühest pisikesest nõust välja. "Sa tead, kus Lizandra on?" uuris Joe järgmisena. Tal ei olnud hetkel halli aimugi, kus õde tšillib. Äkki oli ta tööl? Igatahes oli siis koju tulles soe söök teda juba ootamas.