Kõik lapsed trenni!

Nathan astus viis minutit enne trenni algust saali, kaelas vile ja käes plastikust alus, millele ta joonistas mänguplaane. Ta oli just ennist Scottiga rääkinud, kes lubas tulla trenni vaatama, et poistele viimasteks suuremateks mängudeks veel nõu anda. Neile tuleb see ilmselt ainult kasuks. Nate jäi väljaku kõrvale seisma ning vaatas, kuidas poisid sooja tegid ja selle ajal ka mõnusalt juttu puhusid nagu üks tõeline meeskond. Seda oli ainult hea näha. Poiste kokku lugemisel oli näha, et mõni on veel puudu, aga küll nad kõik kohale jõuavad. Vähemalt kasuks tuleb, sest Nathan ei hinda trennidest puudumist ja seda eriti veel enne selliseid suuri ja tähtsaid mänge. Treener kandis musti dressipükse, tumedamaid potaseid ja musta Ravenite T-särki.


OT: Jätk teemale 'Vestlus.' ja seega on siin teemas neljapäev, 29. mai

1) Kapten - Logan Sommers nr. 11 (isa surma tõttu vabastatud)
2) Abikapten - Lucas Sommers nr. 10 (isa surma tõttu vabastatud)
3) Xavier J. Killam nr. 3
4) Noah L. Daniels nr. 15
5) Brett Haymore nr. 18
6) Bruno V. Henderson nr. 7
7) Royce Desmond McNally nr. 12
8) Trevor Cole Sinclair nr. 2
9) Nicholas Rocco Gardner nr. 8
10) Gerard T. Kingston nr. 22
11) Michael Thompson nr. 9

Korvpallitrenn tähendas alati seda, et kõik muud toimetused olid mõneks ajaks kõrvale jäetud ning spordidressidesse riietatud Xavier viibis eeskujulikult võimlas. Nagu ikka oli tema üks esimestest, kes kohale jõudis ning kohe ka soojendust tegema hakkas, kuid aegamisi hakkasid teisedki kutid korvpalliplatsile saabuma. Enne tähtsaid mänge pidi ju vormis püsima ning trennides endast maksimumi andma. Hiljutise kurva sündmuse tõttu olid aga trennist vabastatud Logan ja Lucas, kes isa kaotasid, ja see on omakorda suureks löögiks kogu tiimile, kuna kapten ja abikapten on siiski tiimis väga olulisel kohal. Mitte et teised treeningutel ja mängudes oluliselt väiksemat rolli mängiksid, sest korvpall on siiski võistkonnale mõeldud spordiala. Xavier lootis, et suure finaali ajal on kaksikud ikkagi tiimi koosseisus, sest vastasel juhul läheks neil raskeks, kui puudub nii kapten kui ka abikapten... Nojah, tänu oma suurele töötahtele saaks ilmselt ka Xavier võistkonna kapteni ülesannetega hakkama, kuid ta pole ennast kunagi selleks pakkuma läinud ja jätaks selle pigem kellegi teise kohustuseks.
Kuna kõik kutid polnud veel kohal ning ka treener polnud veel mingeid täpseid korraldusi andnud, hakkas Xav pärast soojendust koos paari kaaslasega erinevaid söödukombinatsioone harjutama. Sellega lõpetanud, liikus kutt vabaviskejoone juurde ja tegi mõned visked korvi suunas, kuni temaga ühines vanuse poolest üks Ravenite noorimatest, aga samal ajal ka jõulisematest ja pikematest mängijatest ehk Gerard. Xavieri arvates mängis see tüüp päris hästi, kuid poisi iseloom nii väljakul kui ka väljaspool platsi andis kõvasti soovida. Aga eks ole igal mängijal oma plussid ja miinused...

Rocco jõudis saali kohale umbes kümme minutit enne trenni ametlikku algust. Treenerit veel näha polnud, aga umbes pooled poistest olid juba kohal. Küllap siis Nathan jõuab ka varsti, mõtles kutt üht korvpalli haarates ja liikus seda põrgatades korvini, et üks pealevise teha. Nicholas kandis valget dressi, mis oli neile tavaliselt treeninguks ette nähtud. Trenne tüüp üldjuhul üle ei lasknud, kui koolist ikka väga kõrini sai, jättis ta pigem vahele mõne tunni, sest seal olid praegu tulemused põhimõtteliselt juba väljas, aga tiimiga on neil kohe-kohe võistlused ukse ees. Varsti ühines Rocco vabaviskejoonel oma klassivenna Xavieri ja selle Freshmanist idioodi Gerardiga, kes muidu mängis hästi, aga käitumine ei kõlvanud küll kuhugi. Nick haaras palli jälle kätte ja viskas seda korvi suunas. Pall keerles paar sekundit metallrõnga kohal, enne kui läbi võrgu vajus.

Kui Roy saali astus, olid mõned tüübid juba kohal, kuid siiski oli ta üks esimestest. Ta tuli alati varem, et ennast korralikult trenni lainele viia. Tüüp üritas endast siiski platsil alati maksimumi anda, sest korvpall oli ainuke, millega tal oli võimalik endale tulevikus vähegi normaalsem elu saada. Alguses tegi tüüp paar ringi ümber saali, põrgatades samal ajal ka palli. Kuna ühe korvi all oli juba piisavalt rahvast, läks Royce teise korvi alla ning hakkas seal natuke viskeid tegema.

Järjekordne korvpallitrenn tähendas ka muidu püsimatu Gerardi jaoks korralikku pingutust, sest puudumine ei tulnud tema puhul samuti kõne alla. Noormehe eesmärk oli finaali ajaks kindlalt põhiviisikusse pääsemine, ja selle nimel tuleb tööd teha. Olgugi et korvpallimängu jooksul kutid väljakul sageli vahetuvad ning kõik peaksid natukenegi mänguaega teenima, kui just Nathan teisiti ei otsusta, ei kavatsenud Gerard leppida sellega, et tema saab mängus olla vähem kui mõni teine sama positsiooni mängiv tiimikaaslane. Vahetanud teksad ja T-särgi riietusruumis lühikeste valget värvi trennirõivaste vastu, mille särgil ilutses number 22, ühines Gerry peagi võimlas teiste Ravenitega, kes juba kohal olid. Pärast soojendust suundus kutt kohe vabaviskejoone juurde, kus oli ees juba Xavier. Vaheldumisi tehti viskeid korvi suunas, millest suurem osa kenasti tabasid. Varsti ühines nendega ka Nicholas. Loomulikult ei suutnud Gerry lihtsalt tavaliste vabavisetega leppida, vaid tegi ka paar stiilinäidet enda ühest tugevamast küljest ehk pealtpanekutest, lastes meelega teistel oma viskejärjekorda oodata ning seejuures vaadata, kuidas ta hüppelt palli korvirõngast läbi surus.

Brett jõudis samuti üllatavalt vara kohale, sest trenne ta nii naljalt üle ei lasknud. Võistlused olid juba käega katsuda, nii et ei saanud midagi logeleda, vaid pidi kõvasti treenima, et karikas koju tuua, kui just üks Frehsmanist idioot seda mängu kihva ei keera, sest vabaviskeid tehes pidi ta küll kõvasti eputama. "Kuule mees, anna passi," tegi Brett lõpuks suu lahti, sest tahtis soojenduseks ise ka mõned visked teha. See korvirõngas ju ainult Gerardi oma ka pole.

Kui Gerard oma etteaste lõpetanud oli, võis ta peagi märgata endale suunatud tiimikaaslaste pahaseid pilke. Kutt ei saanud absoluutselt aru, mida ta nende arvates jälle valesti tegi. Trenn pole ju veel ametlikult alanudki ning kõik võivad selleks valmistuda, kuidas ise tahavad. Seda oleks Gerard nendele tüüpidele ka selgeks teha tahtnud, aga otsustas viimasel hetkel, et ei hakka kellegagi tüli üles kiskuma, sest praegu polnud selleks sugugi mitte sobiv aeg. On ju teada fakt, et sõnasõdade ja kakluste alustajad lõpetavad tähtsate mängude ajaks pingil, olgu nad seejuures kui osavad mängijad tahes. Püüdnud korvirõnga läbistanud palli enne selle maandumist kinni, pööras Gerard end kõnetaja suunas ja söötis palli Brettile – seda muidugi mõnevõrra järsema liigutusega kui vaja oleks, aga ärgu vingugu, et Gerry tema tegevust kuidagi takistab.

Michael oli oma aega peale kooli suhteliselt hästi planeerinud ning umbes veerand tundi enne trenni algust lahkus temagi riietusruumist, et saalis veidi sooja teha. Nagu enamik korvpallipoisse, võttis ka Mike trenni kohe päris tõsiselt ning naljalt ta trennist ei puudunud, eriti nüüd, kui varsti võistlused ka käes olid. Ja võistlustel tahtis kutt loomulikult platsile pääseda ning seal hea soorituse ka teha. Võtnud nõuks esialgu veidi kuivalt sooja teha, leidis noormees ka endale lõpuks korvpalli ning asus seda siis veidi põrgatama, et mängimiseks tunnetus kätte saada. Seejärel tegi ta trennikaaslastega paar söötu ning kui tundis ennast piisavalt soe olevat, liikus ka tema korvi alla. Kasutades ära hetke, kui keegi viskamas polnud, saatis ta oma palli korvi poole teele. Tahtis olla kindel, et visked ikka välja tulevad. Jälginud, kuidas pall korvist läbi lendaski, suundus ta oma pallile järgi ning seda põrgatades kõndis korvi juures olijatest veidi eemale, sinna kus ülejäänud olid. 

Scotler oli saanud riietusruumist täpselt enne poiste saabumist välja, ning kõndis vaikselt koridorides ringi. Oma dresse vaadanud muheles ta õrnalt, ning jalutas veel mõned minutid mõtted haievil ringi. Sisenenud viimaks võimlasse avanes talle vaade, mida ta oli igatsenud. ''Mõned veel puudu?'' Esitas ta Nathanile küsimuse, kui silmad talle viis, ning käed rinnal ristas. Seejärel jäi ta poisse hindavalt vaatlema. Mehel oli seljas oma vana ravensite särk, millel ilutses kuldne seitse ja jalas tavalised hallid dressid. Kiirelt käega üle lõua viinud kallutas ta õrnalt oma pead, ning jäi poiste tehnikat hindavalt vaatlema.

Nathan jälgis natuke poisse, kuid mõtles samal ajal ka natuke kohe algavat trenni läbi. Kui ta korraga Scotti kuulis, pööras ta enda pilgu temale. "Jah, viis, aga kaks neist on vabastatud... endise linnapea pojad - kapten ja abikapten," lausus Nate, et endine Raven saaks aimu, milline õhkkond neil meeskonnas hetkel olla võib. Kui korraga on rivist väljas nii kapten kui ka abikapten, kes kaotasid enda isa, siis mõjutab see siiski tervet meeskonda. Kolm niisama puudujat võivad kindlad olla, et treener ei ole selle üle sugugi õnnelik. Tõstnud pilgu saali kellale, leidis mees, et ongi õige aeg trenniga algust teha. Äkki tuleb veel keegi kohale. Parem oleks. Võtnud vile kätte, puhus Nathan seda, andes seega poistele aimu, et trenn on alanud ja nad võiksid nüüd treeneri juurde koguneda.